110-aastase Anijala veski uus roll (1)

110-aastase Anijala veski uus roll

TERE TULEMAST ANIJALA VESKISSE: Anijala tuuliku taastanud Kaido Kruut kutsub külalisi tutvuma enam kui sajandivanuse ehitisega. Foto: Peeter Kukk

Mustjala–Kuressaare ja Saia–Kärla teeristis on 110 aastat möödasõitjate, -käijate pilke püüdnud imposantne Hollandi tuuleveski, mis, tõsi küll, mõnekümne aasta eest ja hiljemgi üsna nukker välja nägi. Nüüdseks on “vana hollandlane” taas kenasti naksis. Veski omanik, kinnisvaramaakler Kaido Kruut on kunagises teraviljajahvatuspaigas suveks Kinluxvara kontoritoa avanud.

“Tere tulemast Anijala ajaloolisse veskisse!” hõikas “veskimees” Kaido Kruut tuuliku rõdult õueväravast tulijatele. Rõdule on kinnitatud ka kinnisvarafirma silt. Vähemalt üht möödasõitjat on see eksitanud, too arvanud, et eelmise sajandi alguses ehitatud tuulik on taas müügis ja huvilistel tuleb pöörduda sildil kirjas oleva kinnisvarafirma poole.
Kolmapäeval ootas teine suur plakat, millel teelistele suures kirjas kutse “Anijala veski. Palume külastada! Welcome!”, veel rõduäärisele kinnitamist.
Tuuliku peremees Kaido Kruut, kes hakkab vana veski taastamisega ühele poole saama, tunneb end askeetliku sajanditevanuse mööbliga (laud ja tool) sisustatud kontoritoas suurepäraselt. Muide, klientide jaoks on palju mugavam istumispaik – korralik pehme diivan.

Juba järgmisest nädalast hakkab tavaliselt sel aastaajal juba uudsevilja jahvatanud tuulik täitma üpriski uudset funktsiooni – 11. augustist saab Anijala Hollandi tuulikust koolituskeskus. Lõikuskuu 11. kuupäevast kuni 14. kuupäevani istuvad veskis koolipinki hispaania keele õppijad. Keelelaagrisse oodatakse kõiki, kellel selle keele vastu huvi, nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Koolitajaiks on Haapsalust pärit kaksikõed Merilin ja Kristel Kotta, kel suured õpetajakogemused.
Järge on ootamas soome keele kursused. Edaspidi kavatseb veski peremees huvitava interjööriga tuulikutubades koolitusi-kursusi korraldada veel mitmel alal. Kursuslased saavad suvel veskihoovis telkida või ööbida tuuliku ülakorrustel. Hommikul kostitab peremees keelehuvilisi kohvi ja pudruga, lõuna ajal supiga. Õppekavas on ka filmiprogramm.
Tulevast nädalast on veski avatud kõigile külalistele. Hoone teisel korrusel on fotoekspositsioon tuuliku taastamisest.

Kui veel eelmise sajandi esimeses pooles veeresid Anijala tuuliku poole ümberkaudsete talunike hobuvankrid uudseviljaga, siis nüüd peatuvad Anijalas turistid, kes on sellisest unikaalsest ehitisest huvitatud. Külaliste jaoks on peremehel vanast reisikohvrist võtta ilusad veskikujutisega tassid. Turistide-uudistajate tarvis on mehel aga üht-teist veel mõttes. Kõiki ideid ei pea ta aga praegu ja kohe mõttekaks veel välja rääkida.

Veel viis-kuus aastat tagasi oli veski väga halvas seisukorras

“Kui ma otsustasin selle ära osta, siis oli veski väga halvas seisukorras. Praktiliselt olid siin vett täis kivimüürid ja osake katusest, muud ei midagi,” meenutas nüüdne omanik.
Hoone ajalugu pole Kaidol seni aega uurida olnud. Nüüd, kus ehitis on peaaegu renoveeritud, jääb selle omanikul ka rohkem aega ajaloolisteks uurimisteks.
“Kui ma siin tee ääres toimetama hakkasin, siis inimesed tulid ja küsisid, kas tuleb jälle üks tuulik-kohvik Saaremaale juurde. Kohvikul ei näe ma selles paigas potentsiaali. Asjad loksuvad nagu ise paika. Eks aeg näitab, mida siin kõige õigem teha oleks,” arutles Kaido Kruut.

Kuna Kaido Kruuda põhitöö on praegu ikkagi kinnisvaraäriga tegelemine, siis otsustas ta tuulikust teha omanäolise suvekontori. “Siin eksponeeritavad objektid on sellised arhailisemad. Tahame siin hoida natuke teistsugust kinnisvaraliini,” märkis Kruut.
Nagu juba mainitud, kogunevad järgmisel neljapäeval Anijala veskisse inimesed, kes on huvitatud hispaania keele õppimisest.
Tuuliku omanik ise oskab hispaania keeles juba öelda “Tere tulemast!” ja teab kuigipalju sõnu veel. Vahest on ta pärast kursustel osalemist võimeline oma Anijala valdusi hispaaniakeelsetele külalistele ise selles keeles tutvustama.

Veski ümbruski on paeluv

Kunagise Kõrtsi talu tuuleveski juures on endale peremehe tahtel alalise koha leidnud muistne vedruvanker, hobulooreha, tavaline vanker, vanad veskikivid ja palju muud. Omaette vaatamisväärsus on küttepuudest laotud aed, õigemini kividest ja puudest tehtud tara. See on peremehe enda välja mõeldud. Istepingid on tehtud veski vanast laetalast.
Väljas aia ääres punetavad veskimehe tomatid. “Kiidan oma ämma, kes tomatitaimed tõi, ja naist, kes need maha istutas,” sõnab peremees.
Tuuliku juures rassides läheb Kaido Kruudal ja tema perel seitsmes aasta.
Naabreid Riandeid kiidab Kaido ka. Veski nüüdse peremehe sõnul on Riandid neid alati igati toetanud. “Naabrid on kõik väga mõistvad. Saame kõigiga hästi läbi,” märkis seitsme aasta eest külla tuulikut ennistama tulnud mees.

Veski taastamisel on peremees üle koera saanud. Sabaots jääb veel. “Jah, palju aega enam ei kulu. Kui ma 2004. aastal siin pihta hakkasin, siis paljud ei uskunud, et asjast asja saab. Nüüd on mul hea meel, et olen niikaugele jõudnud,” on kinnisvaramaaklerist tuulikuomanikul aastatepikkusest tööst heameel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 348 korda, sh täna 1)