Suveüritused vajavad ühist energiat (10)

Ehkki ka praegu on käimas mitu suurt suveüritust, võib taas öelda, et tänavapildis nendest suurt midagi kuulda ega näha ei ole. Tegelikult on see juba vanast ajast nii olnud ja midagi muuta on vähemalt siiani olnud väga raske.

Kuigi kui aus olla, siis on ikka üritatud asju kokku leppida ka erinevate festivalitegijate vahel ning kultuuriinimesed on isegi koos käinud, aga millegipärast see asi Saaremaal ei toimi – kas on siin igaüks omamoodi isepäine või natuke kade. Sellist koostöövarianti eriti teha ei taheta. Ma ei tea, miks see nii on.

Võtame vastukaaluks Viljandi folgi või Tartu hansapäevad või mis tahes üritused – oleks ju suurte ürituste korral tore kaasata eraettevõtjaid, kellel on kohvikud-baarid-ööklubid, ja siis koos nendega neid üritusi teha.
See oleks ju ka ettevõtjatele kasulik ning nad on sellisel juhul valmis panustama. Tundub aga, et ei ole sellist kõikehõlmavat mõistust, tahtmist ja energiat, et seda asja teha. Igaüks nakitseb omaette ja sellist sünergiat ei ole.

Et kui on üks vahva sündmus, lähed Rimisse või Selverisse ja kõik näevad kohe, et ahaa, toimumas on ooperipäevad… Sellise asja korraldamine on muidugi hästi suur ja keeruline töö, aga sellisel juhul oleks toimuvat festivali või muud üritust näha kohe üle linna.
Tegelikult on see kõik ju vana teema, aga päevakorral igal aastal. Astu tänavale ja vaata – tühjus! Ehkki nurga taga toimub suur ja vägev kontsert.
Ka praegune maakonna merenädal ei ole ju eriti nähtav, aga seegi eeldab tõsist tööd ja raha.

Ja inimesi, kellel oleks motivatsioon seda asja teha. Ma ei mõtle siin motivatsiooni all isegi niivõrd raha, kui just ühe või kahe isiku ürgenergiat, mis viiakse massidesse. Ja loomulikult, mis seal salata, peab ikka väikene rahasüst ka olema, et seda energiat natuke toetada.
Eelkõige hakkab see asi pihta inimestest, kes neid asju teevad.
Mina arvan, et kõik algab inimestest.
Siin on ju ka häid näiteid, võtame või JuuJääbi tegijad – kui on olemas see sisemine energia ja tahe asju ära teha, siis tulevad ka need hoovad ja muu, mida tegemiseks vaja.

Mulle on tihti ka tundunud, et need kohapeal tegijad pigem konkureerivad omavahel, mitte ei tee ühist tööd.
Aga see üldine nähtavus, see on küll rohkem organiseerimise asi, meeletu kaardistamine, aga kui see ära teha, siis ma olen kindel, et isegi elektroonika- ja kodukaupade müüjad tulevad kaasa. Neid tuleb sellest ainult teavitada.

Ma tean, et reklaam on kohutavalt kallis. Kui mõelda, mis maksab tele- ja raadioreklaam, siis see on ikka tohutu summa. Oma infoga siin keset suve löögile pääseda, kui on Piletilevis 2000 üritust, mis kõik tahavad publikust oma osa saada, on tohutu raske. Paraku mängib raha päris suurt rolli.
Oma kümme aastat tagasi istusid kõik ürituste korraldajad ka ühe laua taga, see oli sügiseti, siis korraldas seda kokkutulemist kunagi Saare maakonna kultuurivankrit vedanud Lea Kuldsepp. Seal kokkusaamisel räägiti, mis järgmisel aastal toimub, äkki on võimalik omavahel mingisuguseid kuupäevi sättida, ehk on lavasid, mida jagada jne, jne.

Praegu tehakse maakonna kultuuriasju siiski igaüks omaette ja sellist üldist ülevaatlikku pilku asjadele ei ole. Kindlasti oleks vaja kedagi, kes suudaks hoomata ja vaadata, mis siin toimub, ja vähemalt katsuks neid tegijaid natukenegi ühe mütsi alla saada.
Mulle väga meeldis omal ajal see, kui oli projekt “Saaretäis suve”. Kuna reklaam on kohutavalt kallis, siis selle projekti raames toimus igasuguseid saateid eri kanalitel. Miks ei võiks ka nüüd olla näiteks “Saaremaa suvi” ja seal saakski näidata-rääkida, mis Saaremaal toimub ja mis on tulemas.

Kui kõik tegijad paneksid sellisesse projekti natukene oma raha, saaks siin toimuvat ühiselt reklaamida. See jõuaks väga paljude inimesteni ning info leviks tunduvalt odavamalt kui praegu, mil igaüks taob reklaami sisse pool miljonit vanas rahas. Praegu on selliseks heaks näiteks ETV-s õhtuti näidatav kultuuripealinna saade, kust on võimalik infot saada, nii juba olnu kui ka tulevaste ürituste kohta.

Andrus Kandima
suvefestivali korraldaja