MES on käendanud 15 saarlase laenu

Saaremaa põllumehed ja maaettevõtjad on tänavu esimesel poolaastal võtnud MES-i käendusel pankadest ligi poolteist miljonit eurot laenu. Kokku on saarlased poolaastaga sõlminud 15 laenulepingut.

Maaelu edendamise sihtasutuse (MES) käendusel võetud 1,435 miljoni euro suuruse laenumahuga on saarlased maakondlikus arvestuses kuuendal kohal, juhtpositsioonil on Raplamaa ettevõtjad, kes on esimese poolaasta jooksul laenanud ligi 5,2 miljonit eurot.

2011. aasta esimese poolaastaga on MES sõlminud Eestis kokku 187 tagatislepingut, mille alusel on pangad laenanud kokku enam kui 21,3 miljonit eurot. Enam kui pool laenust on antud põllumajandusele, järgnevad kaubandus ja kalandus.
Suurimad laenuandjad on Swedbank ja SEB pank, kelle arvel on kokku ligi 70 protsenti väljastatud laenudest, Nordea pank on andnud umbes 15 protsenti laenudest. Kokku on tänavu laenu- ja liisingulepinguid sõlmitud 11 krediidiasutusega.

Maaelu edendamise sihtasutuse jurist Aivar Künnapää rääkis Saarte Häälele, et alates 1997. aastast, mil MES hakkas laenude käendamisega tegelema, on EAS maksnud tagatiste katteks umbes 60 miljonit krooni ehk 3,8 miljonit eurot (2010. aasta juunikuu seisuga). Nende aastate jooksul on tagatisi makstud kokku 50 kliendi eest.
Suuremad tagatisrahad on MES pidanud välja maksma 1998. aasta suvel alanud Vene kriisi tagajärjel ning aastail 2009 ja 2010, mis kujunesid väljamaksete osas lausa rekordilisteks. Kummalgi aastal tuli hapuks läinud laenude katteks välja maksta umbes miljon eurot.

Põllumajanduse osakaal moodustas tagatisena välja makstud summadest ainult 0,8 protsenti. Suuremad väljaminekud on läinud pankrotistunud teenindus- ja turismiettevõtete ja kalatööstuste tagatisteks. Saaremaal on MES maksnud tagatist seoses ebaõnnestunud hotelliäriga. “Üldiselt on saarlased väga tublid olnud ja ei ole väga palju meie raha lörri lasknud,” ütles Künnapää.

Üks erinevus enam kui kümne aasta taguse Vene kriisi ja viimaste aastate pankrottide vahel seisneb selles, et Vene kriisist põhjustatud pankrottide puhul jäid MES-i välja makstud tagatisraha summad väiksemaks. “Tollal kaeti nõue tihtipeale laenusaajate endi pantide arvelt, kuid viimase kriisi ajal olid kinnisvara hinnad nii all, et MES pidi tagatisena välja käima suuremaid summasid,” rääkis Künnapää. Samas märkis ta, et viimase majanduslanguse ajal tekkis ettevõtjatel seaduse toel esimest korda ka endil julgus pankrotiavaldus sisse viia, varasematel aastatel olid pankroti algatamise initsiaatorid ikkagi laenuandjad.

MES käendab ettevõtjate laenukohustusi krediidiasutuste ees kuni 80 protsendi ulatuses laenusummast. Headel aegadel MES-i roll käendajana väheneb, halvematel aegadel küsitakse sihtasutusest käendust väga palju just lühiajalistele laenudele. Kõikide suuremahulisemate investeeringute puhul on MES-i tagatis reeglina juures, kinnitas Aivar Künnapää. Vaatamata sellele, et mõnda käendatud äriprojekti tabab ebaedu, ületab sihtasutuse kaasabil finantseeritud õnnestunud projektidest saadud kasu tunduvalt ebaõnnestumisele kulunud raha, märkis Künnapää.
Tagatis on käendus, mille MES annab ettevõtja võlakohustusele (laen, liising vms).

Käendus ei vabasta ettevõtjat varalisest vastutusest. Ettevõtjal lasub esmane vastutus laenukohustuse eest, mida tuleb ka oma varaga tagada või anda pangale isiklik käendus.
Kui ettevõtja äri mingitel põhjustel ebaõnnestub ja laenusaaja panditud varast ei piisa laenujäägi kustutamiseks, maksab kokkulepitud tagatissumma laenuandjale sihtasutus.
Kokku on MES-i tagatiseportfellis 30. juuni seisuga 540 lepingut, mille kogumaht on 34,2 miljonit eurot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)