Tule suveõhtule kuumade aafrika rütmide ja eesti rahvapillidega

Augustikuu esimesest päevast teeme Leisis taas rahvapille – seekord on pilliks lokulaud, mille lõi meie õpetaja Toivo Luhatsi isa Elmar Luhats esimest korda 1954. aastal. Vanal ajal on see olnud kasutusel vaid signaalpillina. Elmar Luhats muutis selle pilli orkestripilliks, et täiustada rütmi ja harmooniat. Pilli meisterdamist õpetavad meile sellel aastal Toivo Luhats ja Mart Aardam.

Igor Tõnurist on selle aasta Viljandi folgile “Rütm ja pulss” kirjutanud artikli “Eestlaste rütmipillidest”. Ta kirjutab: “Vanimad viited eestlaste poolt kasutatud rütmivahenditele ulatuvad alles XIX sajandi algusesse. Nõnda kirjeldab J. C. Petri 1802. aastal mõisaõuel seisvat lokulauda, millega mõisa töörahvast kolm korda päevas sööma kutsutakse.”
Elmar Luhatsi mälestustes on analoogset lokupilli kasutatud rändtsirkuses, kus puuhalud olid kõla järgi ritta pandud ning nendel mängiti, et rahvast ligi meelitada.

Pillimeisterdamise kõrval mängime varemvalmistatud rahvapillidel, õpetajaks Irja Aardam. Õpime erinevaid villakasutamisvõtteid Mareli Rannapi ja Lilian Västeri juhendamisel, Aivo Aadam tutvustab meile Nihatu matkarada, tantsime ning laulame Kulno Malva ja Priit Oksa eestvedamisel ning neljapäeva õhtul ootame kõiki huvilisi kella 21 Leisi keskkooli aulasse, kus toimub laagri kontsert “Suveõhtu aafrika rütmide ja eesti rahvapillidega”.
Meie rahvapillide ja -muusika kõrval esineb kontserdil Ndioba Gueye Senegalist aafrika rahvamuusikaga. Päeval teeb ta laagrilistele ka väikese djembe-mängu õppetunni.

Ndioba Gueye on Senegalist pärit, Pariisis õppinud ja praegu Soomes elav muusik, kes on hetkel keskendunud originaalloomingule ja sügiseks valmib tema esimene sooloalbum. Tema loomingus segunevad musta mandri rütmid džässi, salsa, funki, reggae, hip-hopi, maailma- ja popmuusikaga. Ndioba Gueye on teinud koostööd mitmete Euroopa ja Aafrika artistide ja bändidega, viimastel aastatel on ta esinenud palju ka Eesti kontserdilavadel ning mänginud koos Villu Veski, Raul Vaigla, Tanel Rubeni ja paljude teiste eesti muusikutega. Saare- ja Muhumaal on Ndioba andnud kontserte festivalidel Juu Jääb ja Saare Jazz ning esinenud Kuressaare merepäevadel.

Artistinime Ndiobass on ta pälvinud tänu oma virtuoossele basskitarrimängule. Senegalis ja selle ümbruse riikides on ta nõutuim basskitarrist. Samuti on ta tuntud oma kauni vokaali poolest. Ndioba on hea näide Aafrika uue põlvkonna artistidest, kes ehitavad sildu erinevate kultuuride ja stiilide vahel.
“Muusika on universaalne keel, mis toob kokku rikkad ja vaesed, mustad ja valged, noored ja vanad,” räägib Ndioba, kelle lood kõlavad wolofi ehk kongo-nigeri, inglise, prantsuse ja soome keeles. Positiivset ellusuhtumist peab ta kõige olulisemaks ja seda jagab ta oma muusika kaudu. “Ma soovin anda oma panuse aitamaks inimesi. Muusikud suudavad inimeste elu ja ellusuhtumise parandamiseks teha väga palju, vahel ehk rohkemgi kui poliitikud.”

Leisi VäRKS tänab laagri toetajaid: Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp, kohalik omaalgatuse programm, Leisi vald, Leisi keskkool.
Oleme rõõmsad, et saame jälle üheskoos tunda oma maa rahvamuusikat ning tutvuda kauge Aafrika rütmide ja meloodiatega – nagu Viljandi folgi tutvustuses öeldakse: “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida.” Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt!

Leisi VäRKS

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 80 korda, sh täna 1)