Koduhoovis rästikut näha on harv juhus. Enamasti roomajad ikkagi taanduvad, kui nad inimese lähedust ning sellega kaasnevat müdinat-väristamist tunnevad, kuid möödunud nädalal avaldatud lugu noorest naisest, kes rästikult koduõues hammustada sai, tekitas omakorda küsimuse: mida teha inimese elukoha lähedal oleva rästikuga?
Rästikut tappa ei tohi
Kuna rästikute arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, millega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala, kuulub rästik kaitstavate liikide III kategooriasse ning teda tappa ei tohi, seisab seaduses. Küll aga on kirjas, et II või III kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud näiteks juhul, kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda või elanikkonna ohutuse huvides ning õppe- või teadusotstarbel.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi leiab, et kuigi seadus annab ruumi eri tõlgendustele, siis sellest lähtudes võiks ju ükspuha millist vägivaldset tegu looduse suhtes tõlgendada kui ohutuse tagamist. “See jääb inimese südametunnistuse peale,” sõnas Talvi.
Tõnu Talvi kommenteeris, et ega isendi tapmine ei lahenda probleemi ning kuigi looduskaitseseaduses on ette nähtud karistus, siis tema pole küll kuulnud juhtumitest, kus karistus reaalselt teoks on saanud. Pigem tuleb elada vanarahva tarkuse järgi: kes ussile liiga teeb, saab mingit muud kaudu selle kurja karistuse endale tagasi. “Nemad on vanarahva tarkuse järgi meist vägevamad ja karistus tuleb pahategijale kätte – seda on palju rohkem kui seadusjärgset karistust,” sõnas Talvi, soovitades rästikutele lihtsalt mitte liiga teha.
Sokuta kotti
“Kui tõesti selline asi juhtub, siis võib rästiku kinni püüda näiteks liblika- või putukavõrguga ja siis näiteks riidest koti sisse sokutada ning seejärel kilomeetri või paari kaugusele ära viia,” ütles Talvi Saarte Häälele. Kui inimene ise sellega hakkama ei saa, võib ta kas või naabrimehelt abi küsida.
Lisaks märgib Tõnu Talvi, et rästik tahab rahu ja vaikust saada ja kui on mõni kass või koer hoovis, siis hoiavad nemadki hoovi territooriumi oma tegutsemisega puhtana – see on loomulik variant eluslooduses.
Samas positiivse poole pealt on nende majapidamiste lähikonnas, kus rästikud või nastikud elavad, kindlasti vähem närilisi – tarvitatakse teisi ju toiduks.
Inimesed on looduskauged
Kokkuvõtteks lisas Tõnu Talvi, et tegelikult jääb inimene loodusest aina kaugemale ja kaugemale, satub temaga kokku väga lühikest aega, kas puhkuse ajal või marjakorjamisretkel ja siis tekivad probleemid – praegusel juhul rästikutega. Rästik hammustab enesekaitseks ning seetõttu peab inimene rästikule väga lähedal olema, teda ehmatama või peale astuma.
Inimestele meeldib loodus kogu oma mitmekesisuses ja kirevuses ning tuleb arvestada, et maod on üks selline omapärane ja põnev osa elusloodusest. “Las nemad olla, enamasti nad sätivad ennast inimese tee pealt kaugele eemale ära ja taanduvad ise – nemad on selles mõttes palju mõistlikumad kui meie, inimesed,” sõnas Talvi.
Loading ...
Usutavasti rääkis bioloog siiski salvamisest, aga ajakirjakule ei jäänud see sõna meelde.
Üle paljude aastate sai üks inimene Saaremaal rästikult sähmaka mürki ning nüüd on terve saar paanikas.
—-
Suhtumine madudesse on erinev. Tavaliselöt peetakse kõiki mürgisteks. Nii läksin amuuri roninastikut nähes ühe kohaliku autojuhiga vaidlema. Ta tege imelise otsuse: vava viinaviskamise ajal SÕBRA peal proovida…
jälle on saarte hääles mao pilt. see on nii jube, et ei taha seda lehte ette võtta rohkem
rästik on uss. mitte madu.
Ikka madu, tarkpea.
http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER2.htm
Loodust tuleb respekteerida. Nii väljapüütud kala hinnata ja kütitud looma – see on toidulaual parim. Need farmio loomad on nagu konveierilt tulnud ja krt teab, mida täis topitud. Seega võtke loodusest ande ja andke loodusele vastu (toit loomadele, puude ja taimede istutamine jne). Hirmust või lõbust ei ole tõesti mõtet looma tappa. Ka toas olev kärbes, ämblik, kõrvaark või muu putukas tuleks laiaks litsumise asemel väla aknast visata. Mõelge oma käitumise le ja hoidke loodust jätkusuutliku ja puhtana!!!
HAIGE !!
ei pea just linnavalitsuse sees olema ….
terve suve käib meie pere kummikutega,eelmine nädal alles astusin rästikule peale.kontorites igavlevate tibide lollusi ei tasu tõsiselt võtta.
Milline paanika ja katastroof, rästik hammustab ja ma suren ära. Tutkit. Ennem on sul 3 korda suurem tõenäosus ära surra mingi suvalise norra jorsi kuuli läbi, kui rästiku hammustusest.
rästik on kummivoolik ja maiu on piimaauto
aga kuidas on rästiku südametunnistusega kui ta mind salvab
mina rästikuga küll sedasi mängima ei julge hakata, et teda liblikavõrguga kotti püüda.
jama, Saaarte Hääl ka ussitanud !
inimesi kes rästikul ja nastikul vahet ei tee ja kohe labidaga taga ajavad, et tappa.Alles võis lehest lugeda, et sel suvel on saanud salvata 4-5 inimest, aga kisa siin mõne poolt taevani- ikka tappa ja tappa.
Rästik hammustab, inimene salvab. Kaks väikest hambajälge on ka minu jalal nähe oln mõni aasta tagasi ja Kuressaares intensiivi õde uuris neid jälgi veel paistetamata jalalt. Ja kui hakkas paistetama tuli paari päevaga nigu hiidlaine (+2 cm) sisult käeni välja ühelt poolt. Naljakas oli see, et täpselt pool keha läks paiste (nutikamad uurisid, et mis see kolmas jalg tegi!) ja lõpuks tumesiniseks.
Niitsin käsivikatiga sisult koduõues lammastele ette, saan aru, et susisin teda vikatiga liiga vähe. Tundsin et sain vikatiga mingile rohu sees olevale okastraadile pihta mis vastu jalga tuli ja hakkasin rohu seest käega välja tõstma. Nägin, aga maha ei löönud. Olen paar suve pea samas kohas näinud ilmselt sama looma.
Rästikute õuest peletamiseks võtke kassid, järgmisena ehk lambad ja tehke muru niites suurt müra, aga enda kogemust arvestades annan nõude sisse meie keskkonnaameti vastu, et see hüvitaks minu kahenädalase töövõimetuse kulud ja saamatajäänud tulu. Vastasel juhul soovitan kõigil hoida labidad käepärast! Järgmine kord kui näen löön pooleks mingi käepärase vahendiga.
ei mina ei julge tappa ka
Koerad, eriti tõukoerad on hellad ja sisult kaitsetud. Neist pole lihtsalt abi rästikute vastu. Suvilaomanikele üks soovitus – elage seal aastaringselt, mitte ainult kaks kuud. Muideks lammas ainult lonkab nädalapäevad pärast hammustada saamist, veis, eriti piimaandja, on kuu aega rivist väljas ja hobune …
Tappa kõige lihtsam.Inimestel arusaam,kui segab kohe labidaga.Mitte Saarte hääl pole ussitanud vaid inimmesed,kes leiavad ainsa väljapääsu mahalöömises.
… ja kass oli sisuliselt liikumisvõimetu tervelt 3 päeva! Ainult lamas ja kui jõudu kogus, siis limpsis väheke ka vett. Aga ellu jäi, ilma ravita.
Olen kaks korda rästiku metsa viinud. Esimesele panin pappkasti peale ja alla lükkasin põrandapapi tüki, mille servadest siis kogu kupatuse üles tõstsin ja suurde prügikotti pistsin. Viisin umbes 3 km kaugusele metsa ja enam ma pole teda oma õues näinud. Teise tõstsin vanast Riga pesumasinast järgi jäänd pesutõstmise “näpitsatega” (ma ei tea kuidas neid nimetada, on siuksed umbes 0,5 m pikkused puust haaratsid) grillliha ämbrisse, kaas peale ja jälle metsa. Kui ise nii äpud olete, et hakkama ei saa, kutsuge mõni julgem inimene appi aga ärge hakake vaest looma labidaga maha lööma, see on küll kõige lihtsam ja ei vaja julgust, aga igal loomakesel on siin ilmas oma ülesanne täita ja oma elu elada, nii et mõelge sellele.
aga kits suri kui udarasse hammustati.
Oh neid rästikuid ja muid ussilisi. ei maksa neid karta, ei nad siis tule. elan maal ja käin seni metsas marjul-seenil ikka plätudes ja puukidele ka vilistan, sest neidki nopin oma paar tükki nädalas maha ning seeneajal on neid lausa kümmekond korraga peal olnud. Kekata ei saa, sest mine tea millal kellegi tõsised hambad rajalt maha tõmbavad, kuid mingi sisemine tunnetus peab endal olema. Muruniiduk on hea värk pläriseb ja peletab. Olen ju korduvalt ukselt astudes pika sammu teinud, kuna rästik ukse ees aga siis kui sai muruniiduk majapidamisse, kadusid ussid. Nastikud ka kohutavad aga nemad erilised volaskid. On kuidas on, kuid alati on nad saadud kotti toppida ja metsa viidud ning pihlaka oksaka vehitud, et ärgu tagasi tulgu. Mul ka lapsed ja loodus laialt ümber, kuid pea lugu ussist küll siis ehk temagi lugu peab. Elame -näeme!
Tõnu võiks jälgida, kuidas tema lähedast mõni kahejalgne nn. “ussikuningas” piirab.
Kas linnavalitsuses juba armukolmnurgad?
Eestlane on endiselt maagia lummuses, aga häirib, kui ametnik eirab oma proffesionaalsust ja räägib mustast maagiast, et kui ussi ära tapad, siis saad karistada. See sobiks rohkem külamemmele rääkida.
Ma küll ei julge rästikut kotti toppima hakata! Elagu metsas ! Aga kui ikka minu koduõue tuleb, kus ka väikesed lapsed, siis küll ei julge öelda, et ta ellu jätan.
Ka Piiblis on öeldud, et kes tapab mao , saab seitse surmapattu andeks.
Tegelikult on neid ikka väga palju siginenud ja teate miks? Sest enam ei tehta heina igast kraaviäärest ja loopealsest ja heinamaastja metsasalust… Nüüd kasvab kõik võssa ja seega on suurem ja segamatum liikumis- ja elamisvabadus ka rästikutel.
kord sõitsin rattaga kogemata üle rästiku- seda õudset ehmatust ei taha enam üle elada!
muru niidetud,koerad õues ja rästikuid ka nagu iga aastaga rohkem.lapsena pole õnnestunud kordagi rästikuga kohtuda,kuigi sai paljajalu ka metsas liigutud.nüüd pole muud,kui rästikud aias.ometiks puutumatu loodus ümberringi.nad nagu tahaksid ka kaasaegsemat elukeskkonda,miks nad muidu minu õuele kipuvad.ei ole ka märganud,et rästik eest ära läheb.ootab ilusasti,pea püsti,millal talle liiga lähedale jõuad.miks ta üldse kaitseall on,kui nendest puudust pole?
Sind on kurjuseuss hammustanud! Ja selle vastu tõesti rohtu pole. Sümptomid lähevad ka aina hullemaks – maailm tundub mustana ja kõiik ümberringi rumalad. Positiivse küljena vaid see, et ise oled kõige targem – oma meelest.
to naine: Kuskohas piiblis selline koht on? :D :D :D
Sul vist mingi teine piibel.
Kunagi oli jutt, et just nimelt rästik ongi madu, mitte uss… Ma ka tegelikult ei tea.
Mina ussi tappa ei julgekski, aga ma ei taha teda oma õue peale koos oma väikeste lastega. Kasse on meil terve kari, aga ikkagi satub aeg-ajalt rästik kuhugi, eriti kevadisel ajal. Eks tuleb lihtsalt üle elada nad vist. :S
suht lihtne suhtumine. Kui olen metsas siis ei puutu rästikut, las läheb oma teed. Kui tema tuleb minu koduõuele laiama siis leiab kahjuks oma lõpu.
vene ajal oli usse vähem. võib olla mõjus pidev maade väetamina ja mürgitamine ka. praegu on neid tõesti palju.
kardan ka madusi nagu tuld! Ja ometi räägin oma 2a tütrele ka kogu aeg, et KA KODUÕUES TULEB ETTEVAATLIK OLLA USSIDE PÄRAST! Aga sellest aru ei saa, miks peab tapma?? Täna uss, homme inimene… lühike ja libe tee. See, et inimesed alateadlikult usse kardavad on ju nende problem, mitte ussi süü.
Ma ei salga, et suve jooksul tapan vähemalt 7 rästikut. Kas mu südametunnistus peaks seepärast must olema? Kindlasti mitte. Kui need vastikud loomad tulevad minu koduõue ja salvavad seal liikuvaid inimesi, siis olgu nende usside lõpp ühene – labidas ja sipelgapesa. Ja ärge tulge mulle rääkima humaansusest, rästikute looduskaitse all olemisest ja enda hooletusest. Minu jaoks suht mõttetu jutt. Nii et labidad kätte ja andkem aga tuld. Las kaitsevad neid mürkmadusid need, kes pole ise (ja kelle suguvõsast pole mõni teine) salvata saanud.