Lugeja kiri: Ingrid Rüütli elutööraamat paneb mõtisklema

Kas oleksin küll võinud arvata, et sel kuumal suvel loen järjekordset elulooraamatut. Neid on ju nii palju ilmunud ja nad on äravahetamiseni sarnased. Mõnedki huvitavad inimesed on pärast nende biograafia lugemist muutunud lamedateks või ärplevateks tühikargajateks, millest on ju tõsiselt kahju.

Mõnigi veel üsna noor inimene ei ole jõudnud oodata küpsemate aegade saabumist, et suuta sõklad teradest välja sõeluda. Seda rõõmsam olin, kui sulgesin Ingrid Rüütli peaaegu 700-leheküljelise raamatu “Muutudes endaks jääda”. Õigust öelda polegi see ju eelpoolmainitud raamatute jätk, vaid tõsine elutööraamat, mis sisaldab valitud meenutusi elust, varem avaldatud artikleid ja uurimusi.

Usun, et suur osa saarlasi ja muhulasi teab, et Ingrid Rüütel ei ole ainult Eesti presidendi Arnold Rüütli abikaasa, vaid rahvaluuleteadlane, kes siiani teeb tööd, millega on tegelenud kogu oma pika elu. Tema tööd ja tegemised on leidnud tunnustamist mitte ainult koduses Eestis, vaid ka rahvusvaheliselt.

Ingrid Rüütli varem ilmunud artikleid uuesti järjepanu läbi lugedes saab selgeks ka vihje, mille autor annab sissejuhatuses: “Elu on katkematu jada minevikust tulevikku. Aeg muutub ning meie muutume koos ajaga. Tähtis on muutudes endaks jääda. Minevikukultuurist ning ajalookogemustest võib leida paljugi väärtuslikku, millele toetuda.”

Autor analüüsib läänemeresoome rahvaste rahvalaule ja muusikat, Kihnu pulmakombeid, Eesti uuemaid rahvalaule ja pärimuskultuuri tänapäeval. Autor küsib: “…mis meist saab, kui kaotame oma ajaloomälu, keele ja kultuuri, kes me siis oleme?” Miks autor sedasi küsib? Eks ikka seepärast, et paljud meie rahvuskaaslased neid väärtusi enam ei hinda. Ühtedel jääb puudu vaimsusest ja hingeharidusest, sest raha eest saadavaid hüvesid ja elunautimist peetakse olulisemaks. Teisi ei motiveeri kõrgemad aated ega aatelise eneseteostuse väärtustamine.

Noored võtavad paljudel juhtudel omaks võõraid kultuurimalle selle asemel, et kasvada rahvuslike väärtuste vaimus, kuna neil napib teadmisi niihästi eesti kultuurist kui ka ajaloost. Ja kuigi autor analüüsib kitsaskohti meie rahvakultuuri ja ajaloo tundmises, on ta optimistlik tuleviku osas. Eks seda näita ju meie võimsad laulu- ja tantsupeod, Viljandi folgipäevad ja mitmed muud suurejoonelised rahvamuusika esitused.

Ingrid Rüütel seisab kirglikult rahvusliku uhkuse ja identiteedi kasvatamise eest ja kordab seda, mida Jakob Hurt juba ärkamisajal ütles: “Säilitagem oma keel ja meel, olgem eurooplased, kuid jäägem eestlasteks!”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 67 korda, sh täna 1)