Kanalisatsioonivee üleujutustel lõppu ei paista (6)

Kanalisatsioonivee üleujutustel lõppu ei paista

 

Bauhofi krundile valesti ehitatud sadeveetorustiku tõttu ujutab kanalisatsioonivesi vihmase ilma korral Sikassaares Männimetsa tee kinnistuid jätkuvalt üle. Kuigi nii vald, Kuressaare Veevärk kui Bauhof on probleemist teadlikud, ei paista lootust, et keegi kõige sademeterikkamaks ajaks torud korda teeks.

Kahe kuu eest kirjutasime, kuidas Männimetsa teel paduvihmade ajal kanalisatsioonivesi hoove ja ka põrandaid üle ujutab, osaliselt peeti põhjuseks Bauhofist kanalisatsiooni tulevat sademevett. Tänaseks pole aga probleem kuhugi kadunud ja veel nädal tagasi pöördus piirkonnas elav Männimetsa 15 kinnistu omanik valla poole, et ammune mure ükskord lahenduse saaks.

“Viimane üleujutus oli 21. juulil. Enne seda on korduvalt kogu hoov reoveega üle ujutatud. Vähe sellest, 2010. aasta suvel pressis vesi kanalisatsiooni kaudu ka duširuumi ja sealt edasi maja esimesele korrusele,” kirjeldas murelik elanik olukorda. Varem sama probleemi üle kurtnud naabruses elav Igor Leemet ütles, et siiani on oht üleujutusteks olemas: “Me ei saa ise kellelegi otsest vastutust panna, aga meie tõstame kisa, kuni probleem laheneb.”

Kui tollal tuli kahtlustus Bauhofile üllatusena ja ujutuste põhjused olid nii vallale kui ka AS Kuressaare Veevärgile teadmata, tunnistavad nüüd mõlemad pooled, et tõepoolest osa ehituspoe platsile langevast sademeveest juhitakse kanalisatsioonitorudesse. Kuressaare Veevärgi reeglite järgi seda teha ei tohiks.

Lootust, et Bauhof probleemi lahendaks, hellitada ei tasu ja õigupoolest pole see ka ettevõtte kohustus, sest pood on krundil vaid rentnik. “Olukord on vaja lahendada Kuressaare Veevärgi ja kinnistute arendajate koostöös,” kommenteeris asja Bauhofi haldusjuht Heiki Muda.
AS Kuressaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäel väitis aga selgelt, et kui torud ei vasta õigetele tingimustele ja viga on ehituses, peab probleemi lahendama kinnistu omanik.

Loo muudab keerulisemaks veel tõsiasi, et nii Muda kui ka 2007. aastal hoone ehitanud AS Tesmani juhataja Lembit Soe ütlesid, et nii ehituse hetkel kui ka praegu vastab kõik Kuressaare Veevärgi korraldustele ja viimane on hoonete kasutusloa väljastamisega kinnitanud, et lahendus on sellisena aktsepteeritud. Soe selgitas, et millegi muutmist nüüd nõuda on keeruline, sest kinnistu arendamise hetkel ei olnud paremat lahendust kusagilt võtta.

Saaremäel vastas üllatunult, et nemad pole sellist kooskõlastust teinud. “Kõik võivad ju tagantjärele öelda, et nad ju teadsid, et ehitati,” lisas ta. “Kui ehitamise ajal või hiljem tehakse midagi veel, siis me ei saa seda teada. Sageli tuleb ette, et inimeste isetegevus ehituses põhjustab probleeme.” Samuti nägi ta osalist vastutust vallal. “Kõik ehitustegevuses saab alguse omavalitsusest, kes peab jälgima, kus ja kuidas ehitatakse.”

Kaarma abivallavanema Urmas Sepa ütlust mööda on lahenduse otsimine päevakorral ja erinevate poolte vahel käivad läbirääkimised. Küll aga leidis Sepp, et tegelikult peaksid elanikud pöörduma Kuressaare Veevärgi poole, sest tegu on tehnilise probleemiga, mida vald küll uurib, ent lahendada ei saa.

Kes siis lõpuks sademeveega tegelema peaks, et kinnistute reoveega üleujutamine lõppeks ja millal see toimuda võiks, ükski osapool täpselt öelda ei osanud. Seda enam, et hetkel ei ole Männimetsa kanalisatsioonitorustik Kuressaare Veevärgile ametlikult üle antud ja tegemata on surveproovid ja muud vajalikud ülevaatused, mis tähendab, et ka sealpool võib olla mingeid seni uurimata põhjuseid, mis uputustele kaasa aitavad ja neid võimendavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)