
RAHUSTAB: Üsna kohe pärast verevalamist kiirustas Norra välisminister Jonas Gahr Støre Oslos Grønlandi linnaosas asuvasse Skandinaaviamaade suurimasse mošeesse. Muuhulgas ütles minister, et äsja aset leidnud tragöödia on Norra demokraatia proovikivi.
Foto: Der Spiegel online
Lõppeval nädalal räägiti meedias palju Norras 22. juuni pärastlõunal aset leidnud tragöödiast ja selle korraldajast Anders Breivikist. Avalikkusele jättis see mees mahuka päeviku, õigemini manifesti, sest nii nimetab autor ise oma kirjatööd. Et kogu seda mahukat dokumenti leheveergudel lahata ei ole võimalik, keskenduksime vaid ühele aspektile, täpsemalt aga sellele, mis Euroopa siseelus viimastel aastakümnetel väga aktuaalne on olnud – Balkani küsimusele.
Väga tabavalt iseloomustas Anders Breiviki internetis ilmunud päevikut Briti ajakiri The Economist. Ajakirja sõnul oleks kõige õigem nimetada seda meie aja “Mein Kampfiks”. Erinevus on vaid selles, et Breiviki jaoks asendavad juute islamiusulised, kelle pealetung tuleb tema arvates peatada ja kes tuleb Euroopast minema kihutada.
Võrdlus on tabav, sest kogu see Norra massimõrvari päevik on pikk jada üksteisega mitteseotud, sageli isegi eklektilisi mõttekäike.
Päeviku ühes osas väidab Breivik, et talle meeldiks kohtuda Radovan Karadžićiga, Bosnia serblaste sõjalise liidriga, kes praegu viibib Haagis ÜRO tribunali uurimise all. “Kas Karadžić ikka on massimõrvar ja rassist?” esitab ta küsimuse. “Nii palju, kui minu uurimised näitavad, ta seda pole.”
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist
oli ikka kuu hiljem, 22.juuli.