Jüri Kuusk: “Lugusid on sadu, kõik ei tule meelde…”

Jüri Kuusk: “Lugusid on sadu, kõik ei tule meelde...”

RÄNNUMEES: Jüri Kuusk kolm aastat tagasi Alpides.
Foto: Erakogu

Tänane pajatus algab ausa ülestunnistusega: nimelt võiks hetkel veeteede ameti Saaremaa osakonna juhataja Jüri Kuusk meiega jagada sadu lugusid, aga kõik lihtsalt ei tule meelde. Ja õige ta on, sest omaette loo võiks rääkida ainuüksi sellest legendaarsest paigast, kust meie peategelane pärit on – Liiva-Putlast. Kui kellelegi see kohake Saaremaal veel võõras on, siis olgu vihjeks öeldud, et küla asub täitsa Kaali lähedal.

Koolitee algas Jüril Kaali koolist. “Mina olin ja olen siiamaani väga elava loomuga, temperament on sarnane pigem grusiini kui eestlasega,” muheleb Jüri, kes vähemalt 5.–8. klassini istus ühe tüdrukuga esimeses pingis vältimaks tagapingist üle terve klassi arutlemist ja õpetaja usutlemist.
Kahjuks ei mahtunud tol ajal õpetajale pähe, et üks võib olla elavam kui teine. Krutskeid sai Jüril ikka päris palju tehtud, nii ühte kui teist ning mõnikord võis ta oma pildi leida ka kooli pahade poiste seinalt. “Ma ei ütleks, et ma olin paha, aga lihtsalt minu puhul see niivõrd elav iseloom ei sobinud sellesse kammitsetud keskkonda, seda orjameelsust ei olnud minu sees juba lapsest peale – hakkasin vastu ja minul oli oma õigus.” Lisaks oli Jüri klass väga kokkuhoidev: neli poissi ja kuus tüdrukut otsustasid ühise klassilaulu saatel komsomoli minekule “ei” öelda ning kollektiivse otsusega pidid õpetajad leppima.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 181 korda, sh täna 1)