Teraviljakoristusega alustanud Saaremaa põllumehed usuvad, et vaatamata põuast tingitud saagikadudele jäävad tänavused saaginumbrid siiski rahuldavale tasemele.
“Eks lootused olid võib-olla suuremad,” ütles sel nädalal talirapsi ja rukist koristama hakanud Kõljala POÜ juht Tõnu Post. “Erinevalt Kesk- ja Lõuna-Eesti põldudest, mis said vihma päris piisavalt, on Saaremaal põud ja kuumus viljad ära küpsetanud,” lisas ta.
Kuuma ja põua tagajärjeks peab Tõnu Post sedagi, et sel aastal tahavad kõik viljad ühekorraga valmis saada. “Rukis on valmis ja samal ajal on selline keskvalmiv oder ka valmis,” rääkis põllumees, kes varasematel aastatel pole erinevate viljade üheaegset valmimist täheldanud.
“Nüüd pole muud, kui paneme järjest minema, taliviljad katsume enne ära võtta ja siis lähme teistega edasi,” rääkis Kõljala ühistu juht. Valjala valla Kõriska küla viljakasvataja Kaido Kirst alustas kolmapäeval viljavõttu rukkipõllult ning neljapäeva hommikul tuli tõdeda mitte kõige rõõmustavamat pilti. “Tulin just kuivatist, lasin vilja läbi puhasti, aga peent tera oli üsna palju sees,” rääkis Eesti viljelusvõistluste mitmekordne võitja, kelle sõnul oleks põldudele ära kulunud üks jaanipäevaeelne vihmasadu.
Veel koristamata põldude üldpilt on Kaido Kirstu sõnul mitte kõige rõõmustavam. Kui keskvalmival odral on heal aastal peas 26–30 tera, siis sel aastal on teri umbes 20, osutas viljakasvataja, kelle sõnul saab viljapea suuruse järgi saagikuse juba praegu mingil määral paika panna. Praegu hoiab Kaido Kirst pöialt, et ilmad väga sajuseks ei lähe, sest siis hakkab umbrohi vohama ja ning viljakuivatamise kulud kasvavad oluliselt.
Niigi on vilja kokkuostuhind kevadiselt normaalselt tasemelt praeguseks alla tulnud, väetiste hinnad püsivad aga kõrged. “Ütlevad, et kuna nõudlus on suurem kui tarbimine, siis saab nõudlust hinnaga reguleerida,” viitas Kirst väetiste hinnatõusu põhjustele.
Kärlal asuva põllumajandusettevõtte OÜ Saba ja Sarved juht Meelis Sepp pole sel aastal kombaini veel põllule saatnud, kuid oder võrsus tema sõnul normaal-selt ja viljapea on rahuldava pikkusega. “Loodan saada keskmist saaki, tuleb parem saak kui eelmine,” lausus Sepp, kes kevadel oli sunnitud suure osa tritikalest talvekahjustuste tõttu odraga asendama.
Pöide vallas tegutseva PÜ Ranna Agro juht Enn Kosletski rääkis, et nende ühistus läheb viljakoristuseks augusti algul. Pöide kandiski tuli vihma vähe ning tera kipub peeneks jääma, kuid see kogus, mida on vaja ühistu piimakarja söödaga varustamiseks, tuleb Kosletski hinnangul sel aastal kindlasti ära. Saaremaa idapoolses otsas on Ranna Agro juhi sõnul nii kivised maad, et siin polegi mõtet vilja rohkem kasvatada, kui oma karjale ninaesiseks kulub.
Sarnaselt paljudele teistele viljakasvatajatele ei pääsenud ka Ranna Agro kevadel ülekülvamisest, eriti oli probleeme tritikalega. Praegu teevad Enn Kosletskile muret Muraja külas odrapõllu keskel koha sisse võtnud hanekari ning nisupõldu rüüstavad metssead. “Nõnda see vili mul põllu pealt enneaegu ära läheb. Kui kombain kohale jõuab, siis enam nii palju võtta polegi,” nentis Enn Kosletski.
Orissaare valla Kavandi kandi talunik Aavo Aljas ütles, et kevadel võrsusid viljad väga ilusti, kuid hiljem tuli põud põldusid laastama. Ühest taimest, mis kevadel idanema läheb, peaks Aljase sõnul nisu puhul tulema 3-4 võrset ja odra puhul veel rohkem, aga umbes pooled võrsed kuivasid ära. Allesjäänud taimedel on tera üsna peenike. Siiski loodab Aljas mullusest pisut paremat saaki.
Mõõdutopsikuga mõõdetuna on selle suve olulisemad sajud Kavandi kandis järgmised: 12. juunil oli sademeid 12 mm, jaanilaupäeval 12 mm ja eelmine nädal äikesevihma 26 mm.
Aavo Aljas tõdes, et iga aasta on põllumehele isemoodi ja iga saak oleneb sellest, kuidas ilmaga veab ning olulist rolli mängivad arvukad muud nüansid. “Iga aasta on teatud mõttes üks suur katsetamine ja meiesugune põllumees saab oma elus katsetada umbes 50 korda,” rääkis viljakasvataja.
Kindlasti on kehva saagi puhul oluline roll nii põual kui ka taimehaigustel, kuid Aavo Aljase sõnul pole head saaki loota ilma põldu toitmata. “Kui sa taimele toitaineid ei anna, siis sa saaki ei saa,” tõdes talunik.
“Tuleks panna see agronoomiline keskmine ära, mille vajadus on teaduslikult tõestatud,” märkis Aljas, kelle sõnul takistab väetiste kasutamist vajalikul määral väetiste kõrge hind.
Loading ...
Lisa kommentaar