Ajakirjanik arvab: Liikluskultuurist (3)

Me kõik oleme liiklejad, kes jalgsi, kes autoroolis, tsikli või jalgratta leistange hoides, kes rolleriga ringi põristades – kuidas keegi. Liigeldakse ka vee peal ja vee all (ka maa all), õhus ja kosmoseavarustes. Igal pool on oma reeglid, millest liiklejail tuleb juhinduda. Linnatänavail ja maanteedel (ja üldse igasugustel teedel) liiklejate jaoks on välja töötatud liikluseeskirjad.

Mootorsõiduki rooli või leistangide (saarlaste keelepruugis sarvede) taha lubatakse sõitmiseks alles siis, kui sõita soovijal on liikluseksam edukalt sooritatud.

Liiklejate jaoks pole aga kõiki asju eeskirjades sätestatud, ka uutes mitte, mis alles selle kuu alguses kehtima hakkasid. Mõtlen siinjuures liikluskultuuri või liiklusviisakust. See aga oleneb meie üldisest kultuuritasemest, lastetoast, nagu kombeks öelda. Ilmselt on meist igaüks jalakäijana ülekäigurada (sebrat) ületanud siis, kui mootorsõiduki juht on meie pärast raja ees peatunud, et saaksime turvaliselt teisele poole tänavat minna.

Autojuhtidele ja tsiklimeestele oskavad selle eest tänulikud olla vähesed ülekäigurajale astunud. Peamiselt väljendavad oma tänu kerge peanoogutusega või käetõstmisega välismaalased. Kas ka roolihoidja oskab samaga vastata? Enamik juhte ei tee viisakat jalakäijat kahjuks märkamagi. Õnneks jagub ka autoroolis olevaid džentelmene ja jalakäijaist hoolivaid daame. Peanoogutus või käeviibe tuuleklaasi tagant on märguandeks jalakäijale – tema tänu on vastu võetud ja samaga vastatud.

Kahjuks on ka selliseid, kes ülekäigurajal demonstratiivselt sigareti põlema süütavad (muide omal ajal linnaarsti ametis olnud doktor Ants Haavel toonitas tihti, et Kuressaare on tervislik linn ja siinseil tänavail ei suitsetata).

Mõni kapuutsis liikleja ei tee sõidukijuhist väljagi, vaadates vaid oma jalge ette, teeb ta kõnniteel sammudes äkkpöörde ülekäigurajale, pilku sõiduteele pööramata. Sõidukijuht peab olema hiromant, ennustamaks, kas kapuutsi peitunud jalutaja teekond kulgeb sirgjooneliselt või on ees oodata ettearvamatut kursimuutust sõiduteele.

Kunagi armastas nüüdseks ammugi taevastele radadele kõndima läinud kolleeg öelda, et kui käituda ei oska, ära käitu. Teda parafraseerides võime öelda: kui liigelda ei oska, ära liikle.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)