Trükisoojad mereteemalised raamatud merepäevade eel (1)

Trükisoojad mereteemalised raamatud merepäevade eel

MERE LAULUD: Verivärske trükis oli esimest korda huviliste ees Lümandas merelaulude õhtul. Kuressaare merepäevadel jõuab see taas müügiletile. Küsida võib ka Saaremaa merekultuuri seltsist.
Foto: Aare Laine

Saaremaa merekultuuri seltsi toimetiste “Mere laulud”, Eesti meremeeste liidu “Eesti laevanduse aastaraamat 2011” (toimetaja Enn Kreem) ja Eesti kaptenite klubi “Eesti kaptenid” (projektijuht Enn Kreem) värsked trükised on peatselt algavatel merepäevadel kõigile huvilistele kättesaadavad.

Neljakümneleheküljelises raamatukeses “Mere laulud” on ära trükitud 40 populaarset laulu, mida ajast aega on laulda armastatud ja seltskondlikel sündmustel ning kontsertidel ikka ja jälle esitatakse. “Merest on loodud palju laule. Vanemad inimesed teavad neid peast, nooremad ehk oskavad vähem omaaegseid populaarseid laule laulda. Minugi käest on küsitud, kas tean mõnda merelaulude kogumikku soovitada. Neid ei olegi varem eriti ilmunud. Mõtlesime merekultuuri seltsis, et teeme ise ja tegimegi,” teavitas projekti eestvedaja Astrid Sepp.

Raamatu kaanehinnast läheb pool Kuressaare lossiparki kavandatava Albert Uustulndi monumendi fondi. Väljaannet toetasid kultuuriministeerium, Kuressaare kultuurivara ja G. Trükk OÜ.

“Eesti laevanduse aastaraamat 2011” pakub põnevat lugemist mitme kandi pealt, alates Läänemere strateegiast, merenduspoliitika arengukavast, Eesti kaubalaevanduse konkurentsivõimest kuni artikliteni “Piraatlus – väljakutse laevandusele XXI sajandil” ja “Hülgemeeste jääkeelest”.

Aastaraamatus on ka eelmisel aastal mereakadeemia lõpetanute nimekiri ja 2010. aastal väljastatud diplomiga kaptenite ja vanemmehaanikute nimed. Filosoofiadoktor Aare-Maldus Uustalu sulest on raamatus artikkel “Saaremaa sadamat tuleb laiendada kaubaveoks”.

Raamatu toimetaja saarlane Enn Kreem on kirjutanud loo merekirjanikust ja laulude loojast Albert Uustulndist, kelle 85. sünniaastapäeva tähistati mullu novembris. “Neljas merekirjanik, kellest aastaraamatus juttu, on selles reas ka noorim. Albert Uustulnd, mees, kellest on õige vähe räägitud ja kirjutatud.

Selleks leidub ka mitu põhjust: ta ei kuulunud kunagi n-ö kirjanikkude salongi, oli täiskarsklane, korrektne, edasipüüdlik ja mis peamine, elas kaugel Saaremaal. Kui natuke muuta Uustulndi populaarse komöödia pealkirja, elas ta kolleegide suhtes nagu üksik traal udus,” alustab autor kirjatükki Uustulndist.

Saarlasest mereajaloolane Bruno Pao ja Eesti meremuuseumi teadur Vello Mäss on kahasse kirjutanud loo “Kas 100 aastat allveeotsinguid?”. Bruno Paolt on veel lugu “Jõulud kirsjääs”. Lugejaid teavitatakse 65 aasta tagusest juhtumist, mil Eesti merelaevanduse ülema asetäitja A. Samson ajas laskevalmis nagaaniga vehkides kapten Avo Saadret laeva, et viia jõulu esimesel pühal Tallinna sadamast Saaremaal paiknevale sõjaväele talvist varustust. Vana laeva Jaen Teär kereplangud ei pidanud kirsjää survele vastu. Laev uppus. Mis kaptenist ja meeskonnast edasi sai, saab lugeda raamatust.

Saarlasest meremeestest on kaugsõidukapten Peeter Veegen kirjutanud loo jäälõhkujast Karu. Aastaraamat annab ülevaate ka laevaehitusfirma Baltic Workboats (Nasva) tegemistest. 98-leheküljeline suureformaadiline “Eesti kaptenid” toob lugejate ette teiste hulgas ka Suure väina voorimeestena töötanud ja praegu parvlaevadel töötavate kaptenite eluloolised andmed.

Lugeja saab teada ka paljudest Saaremaal ja Muhus sündinud kaptenitest, nagu Jaan Koidust, Tiit Jõgist, Tarmo Kõutsist (viitseadmiral), Tiit Leisist, Raul Metsheinast, Henn Noorest, Ilmar Noorest, Kaarli Noorest, Aivo Pitkast, Ain Pulgast, Raido Raamatust, Andrus Saadust, Uno Toomist, Lembit Uustulndist, Peeter Veegenist ja Jüri Õunast.

Eesti kaptenite klubi president, Saaremaa juurtega Rein Õnnis lubab raamatu saatesõnades, et loodetavasti ei jää see viimaseks raamatuks Eesti kaptenitest ja juba varsti tehakse uus ning täielikum.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 186 korda, sh täna 1)