Saaremaal on tänavu keskmine meeaasta

Sarnaselt 2010. aastaga võib tänavust Saaremaa meeaastat pidada keskmiste hulka kuuluvaks, ütles Saaremaa meetootjate ühingu juht Aimar Lauge.

Aimar Lauge sõnul tuleb maakonna suurematel mesinikel sel aastal saagiks keskeltläbi 40 kilo mett mesilaspere kohta, mõnel on numbrid pisut kõrgemad, teisel madalamad.

Ehkki mesilaste talvesöödana kasutatava suhkru hind on viimase aasta jooksul pea kaks korda kallinenud, pole mee hind sellest oluliselt muutunud. “Arvan, et keegi ei julge eriti hinda tõsta, mina müün nüüd kuue euroga ja keegi pole öelnud, et on kallis,” ütles Aimar Lauge. Sel aastal küsivad ka paljud teised mesinikud meekilo eest 6 eurot, möödunud aastal oli mee hind Saaremaal keskmiselt 85 krooni ehk 5,4 eurot.

Aimar Lauge sõnul on tema mesila keskmine meetoodang neli tonni aastas, kolmandik mee müügist saadud rahast läheb mee tootmisega seotud kulude katteks ja ülejäänu jääb mesinikule. Põhilise osa toodangust müüb mesinik ajavahemikul juulist septembrini, Aimar Lauge on tänavusest saagist müünud umbes 700 kilo mett.

Muhus Hellamaal elava Lauge sõnul on tal mitusada püsikundet, kes ostavad oma mee mesiniku juurest kodust. Pool meest läheb mandrile, kusjuures kõige suuremad meetarbijad võtavad korraga koguseid, mis jäävad 50–100 kilo vahele. Sageli ostetakse ka 40-kiloseid meepütte, mõni käib ja ostab aga iga kuu aja tagant kindla koguse. “Vastu ootusi pani mõned aastad tagasi lahvatanud majanduskriis inimesi varasemast rohkem mett sööma,” rõõmustas Lauge, kelle viieliikmelisel perel kulub aastas umbes 40 kilo mett.

Varem Saaremaa mee nimetuse all oma mett müünud Lauge pidi kolm aastat tagasi võtma kasutusele uued etiketid ja nüüd müüb ta juba Muhu mett. “Ostjad leidsid, et Saaremaa on liiga üldine ja palusid mul hakata müüma Muhu mett,” rääkis mesinik, kelle ostjate hulgas on palju suvemuhulasi.

Rääkides mesilastest endist, märkis Lauge, et perede lõikes võivad mesilaste töötulemused oluliselt erineda. Laisemad pered toodavad 4-5 korda vähem mett kui virgemad, keda kasutatakse ka tõuaretuses. Mesilaste juures hakkavad silma muudki erinevused, näiteks võivad kõrvuti asuvate mesitarude mesilased korjata mett täiesti erinevatelt taimedelt ja mõistagi on see kohe ka mee maitses tunda. “See mesi, mida ma täna vurritan, võib maitseda täiesti erinevalt sellest meest, mida ma vurritan homme ja mis on võetud teisest tarust,” rääkis Aimar Lauge.

Ka aastate jooksul võib ühe ja sama mesila toodang üpriski erinevalt maitseda ning mõnikord on ostjad selle kohta ka aru pärinud. Eriti puudutab see tavapäraselt heleda värvusega Kesselaiu mett, mis viimaste kuumade suvede tõttu näeb välja tume nagu tökat ning mida nimetatakse kuuseokkameeks. Kuumuse toimel hakkab kuuseokas eraldama mesikastet, mille mesilane kuuseokaste pealt kokku korjab ja tarru toob.

Kesselaiul toodavad mesilased igal aastal 200–300 kilo mett, mille Lauge küll eraldi vurritab, kuid müüki läheb see praegu veel Muhu mee nime all. Edaspidi on plaanis müügile tuua aga eraldi Kesselaiu mesi, mida inimesed juba praegu usinasti nõuavad ja ette tellivad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 74 korda, sh täna 1)