Saaremaa metsaühing saadab Rootsi laevatäie hakkpuitu (5)

Saaremaa metsaühing saadab Rootsi laevatäie hakkpuitu

TALVEKS VALMIS: Mati Schmuul seisab Muhu valla hakkpuiduvaru taustal.
Foto: Ain Lember

Seni vaid kohalikele katlamajadele hakkpuitu varunud Saaremaa metsaühing valmistub hakkpuidu saatmiseks Stockholmi lähedal asuvasse elektrijaama.

Koostöös Raplamaa puiduettevõttega OÜ United Loggers plaanib Saaremaa metsaühing saata sügisel Kuivastu sadamast laevaga Rootsi 7000 tonni hakkpuitu, mida kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Viimati läks laevatäis hakkpuitu Saaremaalt välismaale 2005. aastal Roomassaare sadamast.

MTÜ Saaremaa Metsaühing eestvedaja Mati Schmuul ütles Saarte Häälele, et hakkpuit varutakse OÜ Muhu Farmid põldude kuivenduskraavide nõlvadelt ja Muhu erametsade sarapikest. “Meil on siin ka eelmise aasta lageraie langid, kus sarapuu jäi peale just hakkpuitu silmas pidades,” ütles Schmuul, kelle sõnul on Piiril olemas ka laoplats hakkpuidu ladustamiseks.

Sel nädalal peaks Muhusse tulema võsalõikur, mis pärast võsa mahavõtmist selle ka virnastab. Edasi kuhjatakse virnad juba suuremasse hunnikusse, kuhu pääsevad juurde puiduhakkur ja veoauto.

Kui seni on maaomanikud võtnud hakkpuidu tegemist maahooldusena ja lasknud võsa tasuta ära koristada, siis Muhus on vahemaad lühikesed, transpordikulud väikesed ning kõne alla tuleb ka võsa eest raha maksmine. Hiljuti Liiva katlamajale tehtud 800 kandi hakkpuidu eest maksti metsaomanikele kaks eurot kandi kohta. “Praegu me kaht eurot ei luba, kindlasti aga võime maksta vähemalt ühe euro,” lausus Mati Schmuul.

OÜ Muhu Farmid tegevjuht Kristjan Aaso rääkis, et nende kasutuses olevatel maadel on kraavides hektarite viisi võsa. 40–50 aastat tagasi ehitatud kraavid on pärast kolhooside laialiminekut pikka aega olnud hooldamata. Lisaks enda maadele kasutab ettevõte ka riigi- ja rendimaid, kus omanike suhtumine võsast puhastamisse on erinev.

OÜ United Loggers juhatuse esimees Peeter Volke ütles, et sügisel Rootsi saadetav 7000 tonni hakkpuitu on iseenesest väike kogus, mille Soomes asuv maailma suurim biomassil töötav Jakobstadi elektrijaam põletaks ära kahe päevaga. Näiteks Aafrikast toovad laevad Skandinaaviasse korraga ka 70 000 tonni hakkpuitu.

Volke märkis, et hakkpuidu viimine Saaremaalt välismaale võib jätkuda vaid sellisel juhul, kui siinsed hinnad on konkurentsivõimelised. Volke sõnul on puidu hinnad Eestis viimasel ajal väga jõudsalt kasvanud ja isegi Rootsist on võimalik haket odavama hinnaga saada kui Eestist. “Siin on vaatamist ja mõtlemist,” tõdes Peeter Volke.

Mati Schmuuli sõnul tahab metsaühing haket välismaale müüa ka edaspidi. Maade võsast puhtakstegemisest on huvitatud ka mitu Saaremaal tegutsevat põllumajandusettevõtet, samuti looduskaitse ja eraisikud. Lähiajal on metsaühingul kavas katsetada lõiketehnikat Pöide vallas Murajas asuvate Natura alade kadastike peal.

Igale poole metsaühing ei jõua ning kellel aega ja tahtmist on, võib ka ise oma metsas võsa lõigata ja materjali hakkuri tulekuks ette valmistada. Niiviisi jääb metsaomanikul ka raha rohkem kätte. “Lõppkokkuvõttes on meie eesmärk muuta praegune pilt looduses paremaks ja puhtamaks. Just rannakarjamaade puhul võiks asja juures ikka silmailu ka olla,” rääkis Mati Schmuul.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 312 korda, sh täna 1)