Foto: Peeter Kukk
Eile oli maavanem Toomas Kasemaa viimane tööpäev, mispuhul olid uksed avatud kõigile huvilistele. Mototoobri mürina saatel võttis Saarte Hääl lühikeses intervjuus maavanemaga viis aastat kokku.
Täna on avatud uste päev. Teil on siin ametnikke külas, aga kas mõni tavakodanik ka käis?
Siiani ei ole veel käinud. Ma võtaks muidugi kõik hea meelega vastu ja oleks väga õnnelik, kui mõni tuleks. Aga ehk veel jõuab.
Paari tunni pärast on teie aeg maavanemana läbi, nüüd võib ehk juba väikseid kokkuvõtteid teha. Mis oli teie suurim õnnestumine?
Me oleme suutnud panna inimesed mõtlema maakonna tuleviku peale, olime esimene maakond, kus loodi maakonna arengu strateegia. Proovisime maavalitsuse ka kodanikukesksemaks muuta, kas või sedasi, et majja sisse tulles võtab inimest kohe vastu sekretär, kes teda abistada saab.
Kas te midagi kahetsete ka või soovite, et oleks teisiti teinud?
Ei oska midagi öelda. Kõik otsused on tehtud parimate teadmiste juures ja tegelikult väga vigaseid otsuseid polegi olnud.
Te olite maavanem aastatel 2006–2011. Selle perioodi sisse jäi nii majanduse tipphetk kui ka valusaim langus. Kuidas see teid mõjutas?
Need perioodid erinesid ikka päris palju. Kui buumi ajal majandus kasvas 10% ja eelarved sama palju, siis plaanid olid inimestel ikka teistsugused ja laiemad. Mõnda asja tuli tagasi ka tõmmata. Samas oli kriisiaastatel töökorraldus päris häiritud. Palju inimesi tuli kokkuhoiu huvides ametist vabastada, ent tööülesanded sellega ju ei vähenenud. See oli raske periood.
Teist on kohalikus ajakirjanduses päris palju kirjutatud. See pilt, mis sealt nüüdseks kujunenud on – kuidas te ise sellesse suhtute ja kui tõene see on?
Huumoriga. Palju on loomulikult ka tõene. Ma saan aru, et alati ei ole võimalik kõikidesse probleemidesse lõpuni süveneda ja nii võib vigu sisse tulla. Osa asju ajakirjandus muidugi võimendab ka üle ja võib-olla neid peabki sotsiaal-selt välja tooma. Teine küsimus on selles, kas midagi selle valupunkti leevendamiseks teha saab, kas sellest saab kasu? See, kas see pilt on adekvaatne või mitte, jäägu lugeja otsustada.
Te tulite maavanemaks poliitiliselt puhta lehena, kuidas poliitiku amet teile sobib?
Ma ei ole päris poliitik, aga mingi politiseeritus sellel ametikohal kindlasti on, sest vastutus ning võimu ulatus on päris suur. Võib-olla tegin vähe tööd otsuste põhjendamisel, selgitades näiteks kas või ajakirjanduses, miks üks või teine samm vajalik on.
Kus te edasi plaanite töötada?
Esmane plaan on puhata. Pärast seda vaatan oma elu ühelt ja teiselt poolt ning üritan teada saada, mida olen elus hästi ja halvasti teinud, mis on veel tegemata ning selle järgi siis seada.
Kas pakkumisi on tehtud?
Mingil määral küll.
Maavanema kohusetäitjaks saab Jaan Leivategija ning palju on räägitud Kaido Kaasikust. Kuidas te neisse valikutesse suhtute?
Leivategija esitasin ma ise kandidaadiks ning kindlasti on ta adekvaatne seda tööd tegema, sest maasekretärina on ta hetkel maavanema tööga kõige rohkem kursis. Ma loodan, et valitsus leiab võimalikult kiiresti uue inimese. Kaido Kaasik on väga hea omavalitsusjuht ja seda, kuidas ta maavanemana hakkama saab, näitab aeg. Aga ma usun, et enamikul kõrgharidusega inimestel on eeldused saada heaks maavanemaks.
Mida te uuele maavanemale soovitada oskate?
Kõigepealt sisse elada, maavanema ametis läheb selleks vähemalt aasta. Kõikide inimeste ja võrgustikega tutvumine võtab aega. Esmalt luua head kontaktid ning sealt siis juba plaanid luua ja edasi minna.
Mis on Saaremaa lähituleviku kõige olulisem probleem?
See valdkond on muidugi hästi lai. Üheks on kindlasti turism ja selle hooajalisus. Suvel äri õitseb, ent muul ajal ei toimu eriti midagi. Kevadel käisin näiteks Gotlandi saarel, kus konverentsiturism on väga arenenud, meil on see valdkond halvasti arenenud. Muidugi ühistranspordi valdkond, probleemid Estonian Airiga.
Kuidas te omavalitsuste rolli ja haldusreformi suhtute? Kuhu suunas me liikuma peaks?
Haldusreformi tuleks vaadata evolutsiooniliselt, lähtuvalt sellest, kuidas ühiskonna vajadused muutuvad. Võib-olla on ka meie tulevik üks omavalitsus.
Loading ...
Minu isiklik arvamus Kaido Kaasikust: kui inimene ei ole suutnud tööle panna vallavalitsuses oma alluvaid, siis kindlasti ei saa ta hakkama maavanemana. Valjala valla töös oli suuri puudusi, kunagi pole ühtki aruannet õigel ajal esitatud ja töötajad olid täiesti vastutustundetud oma kohustesse. Kus oli vallavanem, et ta midagi ei teadnud?
No Mustjala loobub oma kolterist maakonna kasuks – see ehitab teid, rajab sildu ning sadamaid , teab palju agronoomiast … lihtsalt sobib Saaremaale
Oh, te vaesed leninlased!
Algan siis tagant poolt ette poole, nagu mul aegajalt asi toimunud on:
“Kuidas te omavalitsuste rolli ja haldusreformi suhtute? Kuhu suunas me liikuma peaks?
Haldusreformi tuleks vaadata evolutsiooniliselt, lähtuvalt sellest, kuidas ühiskonna vajadused muutuvad. Võib-olla on ka meie tulevik üks omavalitsus. ”
Ilmselgelt selle usutluse pealkirja “ehk pidanuks rohkem selgitama” ei mõtelnud välja Toomas Kasemaa – pealkirja pani Saarte Hääl”
Saare Maakonnas ongi aga üks I taseme omavalitsus – Saare Maakond, mitte ei ole Kuressaare ja tema reformierakondlik Kaarma vald – võibolla oleks seda pidanud eelnevalt selgitama piirivalvurile, kes seadusega on poliitikast kaugele hoitud.
Saarte Hääle konkurentlehe kommentaariumis tõi üks kommentaator välja väga hea näite haldussuutlikuse järjepidevuse mõttes – “nõuka ajal” olid “rajooni täitevkomitee” ja ja “rajooni parteikomitee”. Isegi täiesti stagantlikus nõukaajas olid need asjad täiesti lahus aga Kasemaa oskas ühildada rajooni täitevkomitee ja partei täitevkomitee – täiesti halvas kogu maakonna arengu pannes rõhu ainult reforierakondlikule Kuressaarele ja Kaarmale (ühistranspordi näide).
Pole ime, et Piirivalves personalijuht Eva Mitt ja nüüd pensil olev Mati Terve esitasid “teenistuja” töölevõtmisel küsimuse: “Mis on teie elu mõte?”
Milles on küsimus?
Küsimus on selle, et KES annab hinnangu Toomas Kasemaa tegevusele.
Oli, mis oli, aga kes hindab uut maavanema kandidaati?
Mina, Sina, või nagu eelmie kord – käige persse, saarlased?!
Jälle “partkom” paneb paika “raikomi” esimehe ja “demokraatia” võidab”?
Ma loodan, et Kaasik pole nii loll, nagu tema ajaloolised eelkäiad.
Vigade parandus – eelmis kommentaari viimase lause lõpp peab olema “ajalooline eelkäija.”
Asja sisuline konks on päris kirjutise lõpus:
“Kuidas te omavalitsuste rolli ja haldusreformi suhtute? Kuhu suunas me liikuma peaks?
Haldusreformi tuleks vaadata evolutsiooniliselt, lähtuvalt sellest, kuidas ühiskonna vajadused muutuvad. Võib-olla on ka meie tulevik üks omavalitsus.”
Saare Maakond on loomisest saati olnud üks I taseme omavalitsus, loodetavasti ei pea uuele maavanemale seda asja “rohkem selgitama”. Lahkuv maavanem ju paljudes asjades defineerimisest kaugemale ei saanud (esmatarbevahendid, lapsused jne).
Probleemid olid sinulgi. Said kusagil haiget, sageli on point iseloomus. Ja ometigi oleks kogukond sinuta vaesem. On just nii nagu on ja muutusteks on võimalusi antud kõigile. Ükski olukord ei jää nii nagu ta praegu on.