
VAESUSE VASTU: Tiiu Kallase sõnul andsid pöördumisele allkirja ka õppepäevast osavõtnud. Allkirjade kogumist on alustatud juba Kuressaares ja mitmes vallaski.
Foto: Aare Laine
Saare maakonna pensionäride ühenduse aktiivi õppepäeval Angla pärandkultuurikeskuses voolisid osalejad juhendaja õpetussõnade järgi savi ja arutasid päevakajalisi küsimusi.
“Eesti pensionäride liidu ühenduste volikogu saatis meile avalduse, mis esitatakse riigikogus esindatud erakondadele. Vahetasime mõtteid ka selle üle,” teavitas aktiivi juhataja Tiiu Kallas.
Avalduses on öeldud, et Eesti pensionäride liidu ühenduste volikogu arutas 17. mail palgalt võetava pensionikindlustuseks määratud sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamist alates 4000 eurost. Volikogu leidis, et ülempiiri kehtestamine vähendab laekumisi riiklikku pensionikindlustusse vähemalt 4–5 protsenti.
“Sellega seoses rikutakse Eesti inimeste võrdse kohtlemise printsiipi ja seda olukorras, kus meie sotsiaalkaitse kulud suhtena SKP-sse on madalaimad Euroopa Liidus. Sotsiaalkaitse probleemid süvenevad ja seda eriti pensionäride puhul,” täheldas Tiiu Kallas.
Pensionär kulutab iga päev toidule, transpordile, eluasemele, tervishoiule ja muule eluks vajalikule. Need kulud on jõudnud 92 protsendini keskmisest pensionist.
Veel avaldasid pensionärid protesti hindade ülikiire tõusu vastu. “Iga teine üksi elav pensionär elab alla vaesuspiiri. Enne valimisi lubati, et elektri hinda ei tõsteta. Tänaseks päevaks on konkurentsiamet kinnitanud Eesti Energia jaotusvõrgule võrguteenindustasuna 13-protsendilise hinnatõusu alates 1. augustist 2011,” kommenteeris Kallas pöördumise teksti.
Aga ükskord tuleb tänastele sotsiialmaksu maksjastele maksta pensioni tänase maksu pealt. Kas meie ühiskond on siis selleks maksuvõimeline.
Pensionäride jutust kumab läbi soov veelgi enam saada. Võrrelses noorte peredega, s. o tulevaste pensionimaksjate üleskasvatajatega, on naad niigi eelisolukorras.
Olen ka ise üksinda elav pensionär, seejuures sügava puudega ning kohe mitte ei taga riigikassast rohkem välja pressida. Pildibv olev inimene võiks vabalt tööd teha, omamaalapil midagi juurtde kasvatada ning mitte kräunuda ega ässitada.
Riigikogu kui assutuse nimi kirjutatakse SUURE ALGUSTÄHEGA.
Kui me räägime võrdse kohtlemise printsiibist, siis austet pensionärid vaadake ikka peeglisse enne käramisi. Maksame siis kõik oma sissetulekutelt (olgu see ettevõtlustulu, palk, pension, dividendid, tasu vara võõrandamisest v.m.s.) ühtviisi solidaarselt sama baasi pealt tulu- ja sotsiaalmaksu. MIKS SEE TÄNA NII EI OLE?
Rahuldamatud naised on üliaktiivsed.
Ainult saada ja saada!
Aga kui ükskord teid väljateenitust ilma jäetakse ja see teistele jagatakse, mis te siis räägite?
Millist ametit see üliaktiivne daam oma elupäevil on teinud. Vaevalt küll ta kohoosnik oli. Olgu lisatud, et kolhioosniku pension oli ENSVs täpselt 12 rubla.
esimese kommijaga nõus; lastega pered tihti palju kehvemas seisus kui pensioni saajad.
Olen üksikpensionär ja tulen oma eluga toime.Noortele on vaja tööd väärilise tasu eest,et oleks kodu ja pereelu ilma suurte laenudeta. Töötus ja laenud on suur mure…
Keskmist pensioni saav pensionär saab igal juhul rohkem raha kätte kui minimaalpalgal olev tööline…
miinimumpalgal olev inimene, mida laste kohta öelda, kelle üks vanem miinimumpalgaline ja teine töötu? Kes laste eest Eesti riigis seisab?