Lambakasvatajate selts ei poolda uute kõrvamärkide kasutuselevõttu

Eesti lambakasvatajate selts on seisukohal, et Eestis ei ole vaja erineva värviga kõrvamärke lihalammaste (tapaloom) ja põhikarja lammaste (utt, jäär) jaoks ning senine märgistamise kord ei vaja muutmist.

Just sellise vastuse saatis Eesti lambakasvatajate selts põllumajandusministeeriumile, kes soovis hiljuti lambakasvatajatelt teada, kui mõttekas oleks lisaks praegu kasutuses olevale kollasele kõrvamärgile võtta juurde veel teistegi värvidega kõrvamärke.

Eesti lambakasvatajate seltsi tegevjuht Külli Vikat selgitas põllumajandusministeeriumile, et jõudluskontrollikarjades, kus lammaste aretusele pööratakse rohkem tähelepanu, märgistatakse lambatalled üsna kohe pärast sündimist ja nii noore talle puhul ei ole võimalik otsustada, kas ta kasvab põhikarja uteks/jääraks või mitte.

Samuti on lammaste tõumüük Eestis hetkel üsna heitlik, poegimisaegsed kokkulepped hiljem sageli tühistatakse. Aretaja jaoks tähendab see, et halbadel tõumüügi aastatel läheb rohkem heade pärilike eeldustega lambatallesid tapamajja ja headel tõumüügi aastatel jäävad samade näitajatega talled aretusloomadeks. Seega ei saa aretaja nii vara ennustada lambatalle saatust ja otsustada kõrvamärgi värvuse üle.

Külli Vikati sõnul ei näe ta, mil moel oleks erinevat värvi märgiste kasutamine lambakasvataja huvides, küll suureneb reeglite ja regulatsioonide hulk, millega lambakasvataja peab arvestama, ilma et talle sellest tulu tõuseks või lammaste heaolu paraneks.

Kui uute kõrvamärkidega sooviti muuta läbipaistvamaks olukorda, kus tõulammaste pähe müüakse nii kontrollitud jõudluskontrollikarjadest kui ka suvalistest karjadest pärit lambaid, siis ikkagi ei ole erinevat värvi kõrvamärgid Külli Vikati hinnangul hea lahendus. “Kui jõudluskontrollikarjad kasutavad teist värvi märke, siis kujuneb sellest värvist lamba kvaliteedi näitaja ja tuleb tunnistada, et see on eksitav, sest ainuüksi sündimine jõudluskontrollikarja ei tee lammast veel kvaliteetlambaks,” osutas Külli Vikat, lisades, et lammaste põlvnemisandmete täpsust ja tõelevastavust on kergem kontrollida Eesti lambakasvatajate seltsi abiga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)