Kui Tallinna vanalinna sümboliks oli vahepeal saamas kuulus miljonipeldik ja Eesti nokiat otsinud president Lennart Meri leidis nokia asemel lennujaamast hoopis inetu peldiku, siis Saaremaa rahvas võiks enese eksponeerimise käimlate vahendusel küll vahele jätta. Ei ole vaja ehitada kullast käimlat, kuid kindlasti ei tohiks ta olla ka üleni sitast.
Nii nagu hea president, kohtunik ja ajakirjanik jääb tähelepandamatuks, võiks olla ka hea käimla ja teistsuguste sanitaartingimustega. See kehtib mitte ainult välikäimlate kohta, vaid ka riietumiskabiinide, pesemiskohtade ja muu sarnase kohta. Nagu ütles Valjala vallavanem Kaido Kaasik, oleks ehk tõesti kergem peldik maha lammutada kui sellega turistidele ja neid siia toovatele inimestele piinlikkust valmistada. Pole peldikut, pole probleemi? Paraku ei hüüa häda siiski tulles. Kui seedeelundkonnas probleem tekib, on loomulik, et seda saab muretult lahendada. Lühidalt – peldikute koht ei peaks olema ajalehes, kuid Eestis see paraku nii on.
Loading ...
algab garderoobistj ja rahva kultuur “väiksest majast preerias.”Need, kes peldikus nõnda käituvad, väljendavad sellega oma hingepeeglit. Alateadvuses ääretu isekus, minakesksus ja mittehoolimine isegi oma llähedastest (s… kõik täis ja k…. kõige peale).