Ilmas-moas olli pulma-uudist (1)

Ilmas-moas olli pulma-uudist

VÄRSKE “NOORPAAR”: Piret Lang ja Janek Vapper.
Foto: Ilmar Põldemaa

Neh, ma köisi koa pulmas. Ilmas-moas olli maha õegat, et joanibe pidade kaks muhulast poari minema ja eks ma panni siis ennast koa sõnna oduma. Lõi ennast kodu lille, võtsi tüdriku likki, ta pissike küll, aga las ta õppeb koa vanu kuntsa pidama, ja panni aga reinetes Nautse Mihkli puole.

Sie oo meitel ju piaaegut nägu kodune koht, sest sie Roosi, kelle järge meite tüdrik nime oo soan, selle ema olli sialt ühekorra Koguva tuodud. Ja ma pidasi ennast vähepärast nägu peidmihe sugulaseks koa, meite mõlemate esivanambad oo sialt Tamse mõisast päralt, ikkagid sammast külast, pilkus nie siis sugulased põle.

Õue olli rahvast täis

Neh, pisisse lapsel ja lilles naes-terahval läheb ju aega, ja argitanu pias olli vähe arjumata autuga sõita koa, me jõudsime siis kohale, kut ruudi kirst olli juba Tihuse Mardi obuse vankriga õue piale tuodud ja ruuttüdrikud ja peiupoesid kargasid aga kaudu õuet rinki ja kange pilli eal kostis kaugele.
Õue olli rahvast täis, eks sial olli norulisi ja võnnuvõerud koa, põle kõik ühtid muhu riides oln, aga sial olli ikka sõuksi uvilisi koa, kis moogid käest tullid küsima, et mis nie pulma tutid oo ja mise järgi siiliku juure põlle tuleb valida. Pärast tulli välja, et nie ollid koa sugulased.

Neh, voatamist ja imestamist olli sial pulmas nende vanade surde vägevate kommete ja kuntsidega küll. Kangest kena olli voadata, kut obu, kellad kaelas, õue sõitis, ruutpoar pial, ruudil olli viel sõuke kangest vanad muodi ojo pias, mise alt välja’p näe, et kojo tagasi ep oskaks minna änam mitte.

Ja küll nie ämmad-äiad ja järgmised ja teesed tegelased pidid aga tärmiinis olema ja voatama, et ikka vihad ja leva-labidad ja luuad ja mõegad kõik oma kohja pial oleksid, et ruut neid tähele paneks ja kenaste piale või üle astuks või moast üles korjaks või mis just ühe-teesega tegema pidi. Sest sie ütlemine oo ju ikka oln, et kis kuntsi tiab, sie kuntsi piab. Ja ühes õiges pulmas oo just sie kuntsi aamise koht. Eks üks tark nänn sialt Piiri alt seletas mikrohvoni sisse koa, misse parasjägu tihasse ja mise jäoks üks või teene asi just ia oo.

Rahvast olli ju palju, kõik es akan tuppa sisse rügamagid, ju nad siis vähemaste kuulsid ja said vähepärast aru koa. Seda olli ikka kena voadata, kuidas peidmies tuas lava jaares ruudile kõegepialt paljast natukse leiba nua otsast ojo alla andis ja kuidas lauljanaesed nendele siis sõnad piale laulsid, et mismuodi nüid seda elu piaks elama, et kenaste koos surmani välja jõvaks.

Mängsid ja tantsisid

Oeted ollid ruutpoarile aida ette üles tehtud, et kõik rahvas ikka nägema ulataks, mismuodi sie magama soatmine välja näeb ja kas ruut oo koa kenad linad ja peidmies kenad oeted tein omadele.

Siis olli üö ja tansi koht ja Külasema selsi naesed muudkut mängsid ja teesed tantsisid. Pulmalisi aeti ikka koa, aga kõege rohkem kargasid nie Tartust tuln pulmalised, kis teese õhtast leedutule all ollid ennast juba sojaks tanssin. Ja kui siis ruutpoar üles ärkas, siis nad kangest munukseste pessid keset õuet üheteesel palet ja võtsid põlast ja ruut köis rongides kõik elud-ma’ad läbi ja jättis aga igase ukse pisisse paela andeks.
Ämm ja äi tegid aga muudkut kuntsa, kis panni tähele, sie panni, ja kis põle taiban õigel aal voadata, sie es näingid. Tanutamine olli üks sur kena tükk ja ruudi põlle sai koa viel lappida. Nüidsel aal oo ju rahval kopikud palju käe, sie põll sai ühna raske.

Neh ja siis läks jälle tansiks ja pulmanalja tegemiseks. Seda rattapeksi massinad ma nägi lähedalt esimest korda elus, aga sie olli üks tarbiline massin, neid olli mitmid, kedast nahuta olli taris. Tüdrik ütles pärast, et taale sie massin mieldin kõege rohkem, aga ta ise suurest piast küll ep tahaks sellega nahuta soaja.

Ja valeruuti tehti koa, isegid valepapp olli kohal, aga siis akati juba limbisuppi andma ja sie oo Muhu pulmas kindel märk, et nüid akkab pidu otsa soama ja igalühel oleks taris miele tuleta, kuspuol sie kodune koht õige tõeste oo. Ja apurokka ja õllesuppi ollid Külasema naesed koa tein.

Nädalipäävad tagasi tulli Piiri alt Metsavahi nännega jutuks, et mesmuodi siis pulm ää lõppes koa? Neh, limbisupi kõrva antud linnasse õlut aan miestel sarved sojaks ja pulma lõpetuseks tansitud ää tõrretants.

Seda oo mehed eluaa ikka igas pulmas isekeskis pimes ruumis paljaste taguotstega tantsin ja selle tansiga arvati ikka ruudile-peidmehele rohkemad lasteõnne tulavad. Sedakorda es annud mandrinoorikutele mitte märki asu, et kas mehed äkiste sohki ep tie. Kui naad akete taga kolistama kukkusid, lõpetasid mehed oma tansi ää ja pannid kõik kenas pitkas rivis “Põitse poiste polkaga” kojo puole aama. Naesed, nee jähid muidugist oma sojaõllesuppi larpima.

Ei neh, sie olli kena pidu! Annaks et neid muhulasi ikka tihemini poari läheks!

Kadri Tüür
Koguva Loasu Kadrna

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 128 korda, sh täna 1)