Kodulaenude tagasimaksed hakkavad tasapisi kerkima (1)

Euroopa Keskpanga üleeilne otsus tõsta baasintressi määra 0,25 protsendi võrra tõstab eluasemelaenu võtnud inimeste tagasimakseid.

Baasintressi määra kerkimine seniselt 1,25 protsendilt 1,5 protsendile mõjutab otseselt Euribori, iga päev uuendatavat pankadevahelist intressimäära, mille alusel kommertspangad kodulaenude intressid kehtestavad. Selle aasta jooksul on kuue kuu Euribor kerkinud 1,2 protsendilt 1,831 protsendile (eilne seis) ja Euroopa Keskpanga neljapäevane otsus baasintressimäära tõstmiseks kergitab Euribori kindlasti veelgi.

Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm märkis, et koos rahaturuintresside tõusuga kasvavad automaatselt kodulaenu intressimaksed nendel klientidel, kelle laenud on seotud kuue kuu Euriboriga. “Neil klientidel aga, kes on oma laenuintressi fikseerinud, ei too rahaturu intressi tõus või langus kaasa mingit muutust,” lisas ta.

SEB panga Lääne regiooni juht Indrek Lass ütles samuti, et laenuvõtjaile tähendab Euroopa Keskpanga otsus suuremaid kulutusi. “Keskmine kodulaen on suurusjärgus 40 000 eurot,” rääkis ta. “0,25-protsendiline intressitõus tähendab, et keskmise laenu aastane kulu kasvab 100 eurot ehk pisut üle kaheksa euro kuus.”

Samas avaldas Lass arvamust, et ajaloolist konteksti vaadates püsivad intressimäärad siiski veel mõnda aega üpriski madalatena. Siinjuures tasuks meelde tuletada, et veel 2008. aasta oktoobris, enne globaalsest majanduskriisist tulenevat järsku langust küündis Euribor tasemini 5,4 protsenti.

Tõnu Palmi sõnul on rahaturgude ootus praegu selline, et aasta pärast võib kuue kuu Euribor kaubelda tasemel ca 2,2 protsenti. Samas ta aga lisas, et rahaturud korrigeerivad pidevalt intresside vaateid ja teevad seda vastavalt muutustele majanduskeskkonnas.

Briti autoriteetse majandusajakirja The Economist prognoosi kohaselt kergitab Euroopa Keskpank sügisel baasintressi veelgi. Väljaande arvates viitavad sellele selgelt Euroopa Keskpanga juhi Jaen-Claude Trichet sõnad, et praegu jälgib pank väga tähelepanelikult inflatsioonisurve riske. “Rahapoliitika karmistamise eesmärk on kindlustada, et praegune hinnatõus ei põhjustaks ulatuslikku inflatsiooni pikas perspektiivis,” ütles ta.

Üleeilne keskpanga baas-intressi määra tõstmise otsus oli tingitud sellest, et euroala keskmine tarbijahinnaindeks oli kerkinud 2,7 protsendini, mis on vastuolus panga eesmärgiga hoida seda kahe protsendi piirimail. The Economist kirjutab, et hinnatõusu taga on peamiselt energiakandjate kallinemine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)