Kalameeste võitlus hüljestega kuulub samasse mõõtmesse kui Don Quijote’i võitlus tuuleveskitega.
Avaldatud rahanumbrid, mis kalameeste kahjudest aimu andma peaksid, on suisa õõvastavad. Vanas rahas enam kui miljon krooni saamata jäänud tulu. Seda ainuüksi Saaremaal. Kogu Eestis rohkem kui 11 miljonit. Ja siis me veel imestame, et rannakaluri amet on välja suremas. Mida sa ikka püüad, kui see on sama kui sõelaga vee kandmine.
Hüljeste vastu on olemas peleteid ja hülgekindlaid mõrdasid. Iseasi, kui efektiivsed need on, kuid kindlasti kulukad. Ehk tuleks nende riistade väljatöötamise juures aina tihedamalt hakata ka mõtlema hüljeste arvukuse piiramise peale. Siis saaksid kaasa aidata mõlemad. Nii looduskaitsjad kui ka kalamehed. Äärmused pole kunagi päris head, kuldne tee on ikka keskel.
Loading ...
Küsimus rannarahvale: kui kaugele on jõudnud läbirääkimised hülgeküttimise piiratud ulatuses taaselustamiseks? See teema tõstatus ja nagu mõistlikud algatused ikka, sumbus kuskil kabinetivaikuses.
Kui Eestis on ca 600 pruunkaru ja aastas lastakse ligemale poolsada isendit, siis lubage küsida, et mis “püha lehm” see hallhüljes siis on? Neid on teadupärast kordi rohkem ning Soomes ja Rootsis on küttimine toimiva regulatsiooni alusel lubatud. Soovitan koputada Keskkonnaministeeriumi uksele. Samas aga hoidugem omakohtust karvakala üle, sest siis ei legaliseeri küttimist ükski valitsus.
kuna hülgest sai hiljuti jahiloom, siis varsti ka hülgekahjud veeretatakse jahimehe kraesse.
kes küll hakkaks piirama inimeste arvukust? Tõstaksid korra metsloomad mässu ja keeraksid inimeste vastu, ehksiis saaks inimesed aru, mis püha lehm mingi loom või lind on!