Hüljeste tekitatud kahjud Saaremaal: 70 302 eurot (7)

Hüljeste tekitatud kahjud Saaremaal: 70 302 eurot

NÄRITUD KALA: Nasva kalur Ülo Tammeväli näitab hülge järatud tuulehaugi, millega pole kalamehel enam midagi teha.
Foto: Raul Vinni

Mereteadlased arvutasid välja kahju suuruse, mille hülged tekitasid kaluritele aastal 2009. Saaremaal oli kahjusummaks 70 302 eurot, kogu Eestis 740 000 eurot, millest suurem osa Pärnumaal.

“Oluline on vahet teha otsesel ja kaudsel kahjul,” selgitas Eesti mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa Saarte Häälele. Otsene kahju jagunes omakorda kaheks: mõrdadest ära viidud ja kahjustatud kalasaagi kahjusumma Saaremaal oli 51 129 eurot ning lõhutud püüniste kahjusummaks kujunes 19 173 eurot.

Kaudse kahju all mõeldakse kalasaagist saamata jäänud tulu, mida täpselt ei teata, kuna kaudse kahju summade üle võib palju spekuleerida. “Uuringus panime põhirõhu otsese kahju väljaselgitamisele,” selgitas Vetemaa.

Kahjusumma selgitati välja küsitlusankeedile vastanud ligi kahesaja kaluri vastustest. Et seda tööd alustati mullu sügisel ja taheti saada ühe aasta tervikpilti, kajastab saadud summa 740 000 miljonit eurot 2009. aasta kahju.

“Kõige suuremat kahju teevad hülged Pärnumaa kaluritele ja see on ka loogiline, kuna seal tegeletakse kalapüügiga rohkem ja kalapüügitulu on kõige suurem,” ütles mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna spetsialist Ulvi Piirisalu Maalehele.

Suurt kahju kannatavad ka Ida-Virumaa kalurid. Üsna suur kahju oli veel Saare- ja Harjumaal, kõige väiksem Hiiumaal.

Võitlus hüljestega

Tänavu kevadel alustas mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakond koostöös kaluritega ka hülgepeletite katsetusi. Proovituist osutus tõsiseltvõetavaks Norra päritolu seadeldis, mis peletab kileda, hüljeste jaoks vastiku heliga. Kaht sellist riista katsetati Saaremaal Nasval ja Sõrves suurtes kastmõrdades, millega rannakalurid püüavad merest räime ja tuulehaugi.

“Inimene kuuleb seda samuti kui ebameeldivat kõrget valju heli, aga vees, kus normaalse hülge kõrv on meie omast palju tundlikum, mõjub see hüljestele vastikumalt,” kirjeldas Markus Vetemaa Maalehele. “Paari meetri raadiuses vee all oleks see siiski ka inimkõrva jaoks liiga vali, aga paati kostab vaid nõrga piiksuna.”

Vetemaa lisas, et seadeldis peletab meres tegelikult kõiki imetajaid ja ilmselt ka lindusid, aga kuna peleteid ei ole seal tihedalt, ei tekita see ka keskkonnaohtu.

Seadeldis töötab 12 voldiga, mistõttu saab seda töös hoida suurte autoakude pealt. Iga kahe ööpäeva tagant tuleb akusid laadida. Seekordsetel katsetustel prooviti nii akudel töötavat peletit kui ka merre veetud veekindla kaabli varianti.

Kaluritele, kes tahaksid kohe PRIA ukse taha minna, et kalli peleti ostuks Euroopa Liidu toetust küsida, kinnitab Markus Vetemaa, et seisevnoodaga püügil on selle peletav efekt kindlalt olemas. Teadlased jätkavad katsetusi (rohkem peleteid, teised püügiviisid jms) järgmise aasta lõpuni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)