Vastukaja: Valitsejate jaoks on alkoholism võõras mure (5)

Kuidas muidu seletada vastuseisu alkoholireklaami keelustamisele.
Kirjutan kahe käega alla Laine Tarvise seisukohtadele 16. juuni Saarte Hääles.

Muidugi pole reklaami keelamine mingi imerohi, see oleks ainult üks sammuke. Reklaami teevad kõrgelt haritud psühholoogid, selle tootmine ja näitamine on väga kallis.
Keegi ei hakkaks suuri summasid kulutama, kui reklaamil tulemusi poleks. Paadunud viinameest see muidugi enam ei loksuta, aga noortele mõjub küll.

Olen viimased 15 aastat noorte hulgas elanud ja nende elu ja tegemisi lähedalt näinud, ka alkoholi laastavat mõju. Nii mõnelgi noorel kujuneb alkoholi tarbimine kiiresti haiguseks.
Alles eile hommikul juhtusin nägema mulle tuttava noorterühma liiget, kellest on saanud kõige raskemini haigestunud ohver. Ta seisis vaevu jalul ja küsis, kas on hommik või õhtu. Poiss on alles 25-aastane ja selget päeva enam ei näe. Ema ja elukaaslane on meeleheitel. Abi pole kuskilt loota, üks ravipäev haiglas maksab üle 60 euro.

Öeldakse, et joomarlus on vabatahtlik hullumeelsus, joodiku pere peab elama pidevalt hullumajas, pahatihti kogema vägivalda ja märatsemist, peres on ka väiksemad lapsed.
Pereema tunnistab, et on mõnikord surma palunud, ta lihtsalt ei jaksa enam.
Selline elu on elav põrgu. Inimene, kes pole seda isiklikult kogenud, ei suuda seda ette kujutada ja talle ei lähe see korda.

Keskkoolis õpetati meile, et viina tootmisel on kasumlikkus 95%. Meie riigis on kasum püha lehm. Kasumit saavad alkoholi tootjad ja müüjad, riik saab aktsiisi. Kas tõesti toob see raha, mis on emade ja laste pisaratest läbi imbunud, kellelegi õnne?
Mujal riikides on arvutatud, kui suurt kahju alkoholi liigtarbimine majandusele ja kogu ühiskonnale toob.
Eelmisel suvel uppus 97 inimest, enamik neist olid purjus mehed. Võiks jätkata lehekülgede viisi liiklussurmadest ja rasketest kuritegudest, mis tehtud purjuspäi.

Hiljuti käis meediast läbi õõvastav lugu väikelastest, kes elasid rooja ja okse sees, põhjuseks vanemate joomarlus. Aastaid tagasi käisin majandi esindajana koos kohaliku velskri ja miilitsaga ära toomas imikut, kes oli pliidi ees puukastis, mis kihas kärbsevakladest. Lapse ema oli padujoodik.
Minu kõige noorem poeg sattus surmatoovasse õnnetusse alkoholi tõttu. Seda valu pean ma endas kandma surmani.

Elmi Epro

Samal teemal:
Alar Tamm “Alkoholireklaam – keelata või mitte?”;
Laine Tarvis “Toetan alkoholireklaami keelustamist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)