Mullusega võrreldes kasvas ööbimiste arv pea viiendiku võrra (1)

Mullusega võrreldes kasvas ööbimiste arv pea viiendiku võrra

 

Selle aasta esimese nelja kuu majutusstatistilised andmed on rõõmustavad – Saare maakonna hotellides registreeritud ööbimiste arv on mullusega võrreldes kasvanud enam kui viiendiku võrra. Turismiala asjatundjad jäävad arvude kommenteerimisel siiski tagasihoidlikuks ja on seisukohal, et heale juurdekasvule vaatamata on kolme-nelja aasta taguse hiilgeaja – mil hotellide külastatavus lõi rekordeid – kordumisest praegu veel vara rääkida.

Statistikaameti andmetel registreeriti käesoleva aasta jaanuarist aprillini Saare maakonna majutusettevõtetes veidi enam kui 57 000 ööbimist, mis on ligi viiendiku võrra rohkem kui mullu samal perioodil. See tähendab, et meie majutusasutuste klientide arv on aastataguse perioodiga kasvanud 21,5%. Säärane juurdekasv on märkimisväärselt suurem kui Eestis tervikuna (vt joonised 1 ja 2).

Buumiaja taastumisest on veel vara rääkida

Kommenteerides neid esmapilgul vägagi rõõmustavaid arve jäid Kuressaare turismiinfokeskuse töötajad siiski äraootavale seisukohale. “Prognooside tegemisel ma nii väga optimistlik veel ei oleks,” lausus Kuressaare turismiinfokeskuse spetsialist Kristina Mägi. “Arvan, et seda hiilgeaega, mis meil siin aastatel 2007 ja 2008 oli, on ehk veel tiba vara oodata.”

“Kui vaatame buumiaja aastate esimeste kvartalite statistilisi näitajaid ja võrdleme neid 2011. aasta sama perioodiga, siis võime tõepoolest näha, et kolme-nelja aasta tagused andmed on palju kõrgemad,” lisas turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju. “Seepärast oleks vist õigem prognooside tegemisel suvekuudeks pigem ettevaatlik olla.”

Mitmed projektid luhtusid

Veel aasta alguses oli kavas luua turistide toomiseks Saare maakonda uusi transpordiühendusi. Nii näiteks räägiti Lindaline’i projektist, mille käivitumisel oleks tekkinud laevaühendus Soome ja Kuivastu vahel, ja palju loodeti ka Gotlandi–Ventspilsi–Saaremaa laevaliini taasavamisest. Kevadel selgus aga, et neist projektidest asja ei saa.

Karmen Paju: “Meie maakonna saareline asend tähendab vaid seda, et turistide juurdekasvu võtmetegur on siiski transpordiühendus muu maailmaga. Kuna kaks nimetatud projekti 2011. aastal aga ei teostunud, siis ei julge me tõepoolest arvata, et jõuame eelolevatel suvekuudel turisminduses 2008. aasta rekordtasemele.”

Kristina Mägi sõnul ei ole sel hooajal meie maakonnas turistide kohale transportimise osas märkimisväärseid muudatusi kahjuks oodata. “Lindaline’i kohta, et kuivõrd oleks selle liini käivitumine turistide arvu kasvatanud ja praegust statistikat muutnud, ei oska ma eriti midagi arvata, sest kõik ühendusteed peavad end n-ö sisse töötama, mis võtab aega,” lausus ta. “Küll aga oli suur hoop Ventspilsi liini ärajäämine. Sellest tunneme puudust meie ja ka turistid käivad üsna sageli küsimas, millal läheb järgmine laev Ventspilsi.”

Millega ikkagi seletada tänavust juurdekasvu?

Karmen Paju sõnul võib turistide arvu kasvamise üks põhjuseid olla varasemast aktiivsem reklaamitöö. “Näiteks on sel aastal infomaterjalide osas olnud üks paremaid turundusaastaid,” selgitas ta. “Kunagi varem ei ole meil olnud Saaremaad tutvustavaid materjale nii palju ja niivõrd erinevates keeltes.”

Lisaks on Kuressaare turismiinfokeskuse töötajad sel aastal aktiivselt osalenud nii Eestis kui ka välismaal toimunud turismimessidel. “Hea teabekanal on meile kindlasti olnud ka Tallinna kui kultuuripealinna infokeskus, mille kaudu oleme püüdnud tabada ka seda turisti, kes on juba Eestisse saabunud, kuid ei ole Saaremaad kui Eesti suuremat saart enda jaoks veel avastanud,” ütles Karmen Paju.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)