Vähetuntud fakte meie ajaloost – Ühest unustatud tagasihoidlikust Saaremaa mälestusmärgist (3)

Vähetuntud fakte meie ajaloost – Ühest unustatud tagasihoidlikust Saaremaa mälestusmärgist

ISALT POJALE: Kärla jõe kaunil kaldal seisev obelisk, püstitatud 1854. aasta kevadel Paadla mõisniku Otto von Buxhoevdeni poolt tsaariarmee ridades hukkunud poja Eugen von Buxhoevdeni mälestuseks.
Foto: Erakogu

Veidi enam kui poolteist sajandit tagasi püstitas üks Saaremaa mõisahärra Kärla jõe maalilisele kaldale mälestusmärgi oma pojale. Aasta oli siis 1854. Täpselt aasta varem oli poeg hukkunud Vene tsaariarmee Kaukaasia alistamise sõjaretkel. Kõnealune mälestusmärk seisab aga ses paigas tänaseni. Tõsi, aeg on teinud oma töö…

Alljärgneva loo on kirja pannud Kuressaares elav ajaloouurija URVE KIRSS ja see pajatabki Kärla vallas Paadla mõisas asuva mälestusmärgi sünniloost. Taustaks toob autor ajaloolisi fakte Venemaa koloniaalpoliitikast Kaukaasias 19. sajandil, mille elluviimisel osales rohkesti ka Saaremaalt pärit baltisaksa aadlikke.

Ligi 250 aastat tagasi alustas Venemaa Kaukaasia vallutamist. Uhkete mägilaste alistamine kujunes raskeks katsumuseks ja sisuliselt kestab see tänaseni.

1829. aastal nõudis tsaar Nikolai I oma reskriptis1) Kaukaasia sõjaväe ülemjuhatajale Ivan Paskevitšile2), et mägirahvad tuleb otsekohe kas “lõplikult maha rahustada või hävitada alistatult”. See karmisõnaline direktiiv suurendas tsaariametnike ohjeldamatut omavoli mägilaste vastu.

Hävitati mägiauule, nende elanikud kihutati minema. Kasutati nn palja maa taktikat. Vallutatud mäenõlvalt võeti mets maha, et partisanid ei saaks sinna varjuda.

Järk-järgult mägesid vallutades laastati need niimoodi metsast puhtaks. Kõige selle tagajärjel uhtusid mudavoolud mäenõlvadelt ka viljaka pinnase ja nii ongi paljudes kohtades tekkinud kivised kaljud.

Loe edasi kolmapäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 152 korda, sh täna 1)