Miljonär Tõrre Juss Vabaduse saarelt (1)

PAKUB ABI: “Kahju, et sellised ilusad valgustid on puruks pekstud,” kahetseb Johannes Tõrs ning pakub linnaisadele välja, et tema tuleb ja remondib ära.
Foto: Sander Ilvest

Kui see mees terekätt annab, võtab õrnemal naisterahval põlved nõrgaks – VAU! Nii mehiselt tugev on tema käepigistus. Ning hääl on tal ka vali. Kui temaga juttu ajame, tõusevad detsibellid vahetevahel nõnda lakke, et naabertoast hiljem päritakse – kellega sa seal riidlesid? Tõrre Jussiga! Sellise nime on Länga küla Maede pere poisile pannud tema suure maa sõbrad-tuttavad.

Aga Juss pole ammu enam poiss. Pea teisel juba hall, aastaid turjal 71 ning härrasmehe õige nimi on Johannes Tõrs. Olgugi et mees elab juba aastaid Harjumaal Lagedil, peab ta ennast ikka saarlaseks, ja see on selgesti kuulda ka tema kõnepruugist.

Pidupäeval võiks Tõrs oma kuuereväärile riputada tervelt 17 aumärki, nende hulgas kaks eriti väärikat – Eesti Vabariigi hõbedane Kotkarist ja Soome Vabariigi Rüütlirist. Tõrs on pälvinud aasta mehe tiitli (1989), ta on kuulutatud Harjumaa aukodanikuks, Rae valla aukodanikuks ja teda on peetud rahvuskultuuri ühenduse aastapreemia vääriliseks.

Ja miljonär on ta peale selle, sest kui kogu tema eramuuseumi, Eesti vabadusvõitluse muuseumi relvaarsenal rahasse ümber panna, on selle väärtus asjatundjate arvates mitte miljon, vaid 23 miljonit! Tõrs on nii suur kodumaa patrioot, et on oma juubelikutsele söandanud kirjutada: “Ma tõusen ka hauast, kui kutsud mind, mu Isamaa!”

Kuna üks öige saarlane ilma saareta ju elada ei saa, siis tegi Tõrs sinna, kus ühel pool Pirita jõgi, teisel pool Leivajõgi, endale privaatsaare. Tõstis vana jõekoolme mudast tühjaks, ehitas uhke rippsilla ja andis sellele maalapile nimeks Vabaduse saar. Nii kange mees on Tõrre Juss alias Johannes Tõrs.

Loe edasi kolmapäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist