Kaljo Vinn: Mis on ja mis ei ole položeno? (12)

Kaljo Vinn: Mis on ja mis ei ole položeno?

 

Juba kolmandat aastat järjest on Kuressaares elavad puudega vanurid välja lülitatud Euroopa Liidu tasuta toiduabi saajate hulgast. Igaühele on selge, et kui IRL tahaks EL-i tasuta toiduabi ausalt ja õiglaselt jagada, siis poleks selles keerulist midagi, sest nii Euroopa Komisjoni kui ka Eesti põllumajandusministri määrustes ja PRIA ettekirjutustes on antud kriteeriumid, millele peab vastama EL-i tasuta toiduabi saaja.

Seega tuleks nendele, kelle jaoks abi telliti, abi saabumise korral nendele kuuluv osa kätte anda ning siis ei jääks Ringtee 12 ladudesse ka mingeid ühest aastast teise ülekanduvaid ülejääke või, nagu 2010. aastal saabunud ja puudust kannatavatele inimestele kätte andmata jäänud toidukoguste kohta sotsiaalosakonnas öeldi, “avariivarusid”, mis on tegelikult ju seadusega keelatud.

Jagajale jääksid vaid näpud?

Vanurite ignoreerimine lähtub aga kaalutlustest, et ausa jagamise korral jääksid jagajaile endile vaid näpud ning tulusam on, kui panna seesama toiduabike raha teenima. See oleks pisike kindlustus ka ametnike tulemuspalkade väljamaksmisel, sest tulemuspalk koosneb ju suhteliselt suurest ametipalgast ja veelgi suuremast toetusrahast, mis hindade hoogsa kasvu tingimustes pole ju nende arvates sugugi kurjast.

2007. ja 2008. aastal EL-i tasuta toiduabiga kelmustükke veel teha ei kavatsetud ning kui Kuressaare päevakeskuses üks EL-i tasuta toiduabi jagamine osaliselt ebaõnnestus kaubavarude lõppemise tõttu, siis üldiselt oli asi ikkagi joones. Kuigi kogemusi selle EL-i abi tellimiseks ja jagamiseks veel nappis. See on iga uue asja puhul nii, et kõik ei laabu kohe kõige paremini.

Tõsised vigurdamised EL-i tasuta toiduabiga algasid alles 2009. aastal, kui sotsiaalosakonna tööd asus juhtima seda ametit praegugi veel pidav poliitikamees. Tema koos oma alluvatega kehtestas sotsiaalosakonna sotsiaalkomisjoni sildi all ka keelu anda EL-i tasuta toiduabi vanuritele – olgu nad siis jalutud või millise puudega või haigusega tahes.

Sotsiaalkomisjoni protokollilises otsuses on öeldud, et EL-i tasuta toiduabi saavad vaid need puudega inimesed, kes on veel tööeas. Seda, et vanu äraaetud hobuseid üle talve ei peeta, selles ka ajalehtedes palju kordi avaldatud otsuses otse välja öeldud ei ole, kuid mõeldud on küll nii – sellest saab ju iga vähegi arukas inimene aru.

2009. aastal levitasid sotsiaalosakonna töötajad ja ka teised sotsiaalala töötajad vanurite hulgas valet, et 2009. aastal saavad EL-i toiduabi vaid erivajadustega inimesed. Paljud vanurid jäid seda uskuma ja nende hulgas ka mina. 2010. aastal aga, kui hakkasin EL-i toiduabi andmise asju omale selgeks tegema, ütles Argo Kirss mulle nii: “Kes käskis sellist kuuldust uskuda!”

Tõepoolest, keegi ei käskinud, kuid paljud uskusid ning tahavad siiani uskuda iseseisva Eesti Vabariigi ametnikke. Nii et 2009. aastal sotsiaalosakonnas sõlmitud intriigid hakkasid 2010. aastal kopitama. Ajakirjanduses avaldati riigikogu tollase sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu pikem kirjutis sotsiaalsetest probleemidest Eestis.

Selles kirjutises väitis Urmas Reinsalu, et Eesti ühiskonna üks valulisemaid probleeme on üksinda elavad eakad, kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu neelama päevas 3–4 tabletti kalleid ravimeid selleks, et mitte otsekohe oma haiguse kätte maha surra.

Reinsalu väitel ei tule paljud vanurid seetõttu kõrvalt saadava abita enam toime. Niisugust juttu rääkis Urmas Rein-salu ka kohtumisel vanuritega Kuressaare päevakeskuses 2010. aasta suvel ja rõhutas, et sotsiaaltöötajad peavad niisugused vanurid välja selgitama ja neid ka abistama.

Kui Reinsalu pöördus publiku poole ja palus küsimusi esitada, siis vihjasin mina sellele, et Kuressaare sotsiaalosakond lülitas juba teist aastat järjest EL-i tasuta toiduabi saajate hulgast välja nii üksinda elavad kui ka puuetega ja haiged vanurid, rääkimata muust.

Valimisi pole ees

Sellepeale kargas abilinnapea kui ussist nõelatult püsti ning sõi sealsamas vanurite ees ja Urmas Reinsalu juuresolekul oma selle sotskomisjoni sellelaadse otsuse ära, kuigi see ei olnud vist seedimisele hea. Nüüd aastal 2011, kus mingeid valimisi päris ukse ees veel ei ole, lasi Argo Kirss Juri Zabellevitši suu läbi 9. juunil ühele 83-aastasele Kuressaare elanikeregistris olevale südamehaigele, kes EL-i toiduabi paluma läks, öelda: “Vam ne položeno.”

Vanuritel on seega küsimus IRL-ile ja Kuressaare linnavalitsusele: kas selline vanurivaenulik poliitika on “položeno” ja kui kaua veel?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 69 korda, sh täna 1)