Väino on kodutaluga kokku kasvanud

Väino on kodutaluga kokku kasvanud

RARITEET: See veoauto oli esimene, millega Väino Sõrve sovhoosis palju aastaid töötas.
Foto: Erakogu

See kena päikseline päev meelitab Pärdi-Aadu talu peremehe koduõue patseerima ja kõrvupaitavat linnulaulu nautima. “Ilma kepita liikumine on üsna vaevaline,” nendib Väino Holm. “Hiljuti läks insult läbi, siis oli vahepeal üsna lootusetu tunne, nüüd annab päike uut elujõudu.”

Kuigi Riksu on rannaküla ja merelainete laksumine kostab ka Pärdi-Aadu talu õue ära, ei mäleta Väino, et ta oleks lapsepõlves või hiljem noormehena järvel või merel kala püüdmas käinud. Aeg oli siis selline, et ei lubatudki merele minna ja paadid lõhkusid piirivalvurid puruks.

Õngitsemine pole talle aga kunagi meeldinud ja ega poisil olekski siis olnud mahti eriti seal mere peal ulpida, sest tal oli maismaal palju tähtsam töö ootamas – ümbruskonna perede mitukümmend lammast tahtis ju karjatamist. Juba kuueaastaselt algas Väinol karjasepõli pihta ja vahel ei saanud sügisel koos teiste lastega õigel ajal kooligi, sest kus sa neid määgijaid Muha randa omapäi jätad.

Väino õppis seitse aastat Taritu koolis, kus sporditegemine oli au sees. Pärast tunde tagusid poisid võrkpalli, vahel prooviti omavahel rammu.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Tõnu Anger

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)