Valmimas on muuseumi kümnes kaheaastaraamat (8)

Valmimas on muuseumi kümnes kaheaastaraamat

SALME SALADUSED: Tallinna ülikooli ajalooinstituudi töötaja Liina Maldre uuris Salmelt leitud loomaluid ja kogu see materjal annab hea pildi ka inimestest, kes nendes laevades maetud on.
Foto: Raul Vinni

Sügise hakul peaks trükivalgust nägema Saaremaa muuseumi järjekorras juba 10. kaheaastaraamat. Juubeliväljaanne on varustatud kõigi kaheaastaraamatute koondsisukorraga.

Kaheaastaraamatute koostaja ja toimetaja, Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti ütles, et praeguste kavade kohaselt peaks uus raamat ilmuma septembri hakul.

“Üldjoontes oleme 10. kaheaastaraamatu kokkupanemisel järginud vana traditsiooni,” rääkis Pesti. “Nimelt on meil välja kujunenud põhimõte, et avaldame oma töötajate uurimusi ja ka teisi Saaremaa autoreid, kes põhiliselt on koduloolased, alati on meil mõned üle-eestiliselt tuntud teadlaste artiklid ja igakord oleme püüdnud avaldada ka mälestusi.”

Kõik see tähendab, et kaheaastaraamatute koostamisel ei ole järgitud pelgalt vaid teaduslikku suunda. “Kümnes raamatus on ilmunud puhtalt teaduslikke artikleid koos viiteaparaadiga, nende kõrval on olnud aga ka esseistlikus laadis kirjutisi ja mälestusi,” kirjeldas muuseumi teadusdirektor kaheaastaraamatute koostamise põhimõtet.

Muuseumi oma töötajate uurimused

Rääkides 10. kaheaastaraamatu sisust, alustas Olavi Pesti Saaremaa muuseumi oma töötajate uurimistöödest. Muuseumi direktor Endel Püüa on teinud isiku-uurimuse Saare maakonna kauaaegsest maavanemast Mihkel Nepsist, arhiivraamatukogu juhataja Katrin Äär on uurinud Saaremaal ilmunud kalendreid kuni aastani 1940 ja Mihkli talumuuseumi juhatajalt Tiina Ojalalt pärineb onomastikaalane uurimus “Kihelkonna kihelkonna nimed muutuvas ajas”.

“Viimati mainitud töö kohta võib kohe kindlasti öelda, et säärast uurimust ei ole meie kaheaastaraamatutes varem ilmunud,” lausus Pesti. “Tegemist on äärmiselt põhjaliku ja aeganõudva tööga, mille käigus tuli kasutusel olnud nimed alguses kirikuraamatutest välja kirjutada, seejärel neid analüüsida ja selgitada, millised nimed on ühel või teisel ajalooperioodil enam populaarsed olnud.”

Külalisautorid ja mälestused

Mainekamate külalisautorite kirjutistest märkis Olavi Pesti ära Jüri Peetsi ja Jaanus Valdi kahasse kirjutatud artikli ühest odaotsa tüübist, mis oli Saaremaal väga levinud rauaaja lõpus.

“Loomulikult ei saanud me mööda minna Salme muinaslaevast,” jätkas ta. “Nimelt on Tallinna ülikooli ajalooinstituudi töötaja Liina Maldre põhjalikult uurinud Salmelt leitud loomaluid ja kogu see materjal annab meile ka hea pildi neist inimestest, kes nendes laevades maetud on.”

Mälestustest mainis Olavi Pesti Sulev Tuuväärti kirjutist “Baikonurist Karujärvele”, milles autor meenutab oma teenistust Nõukogude armee raketivägedes, ja Saaremaa muuseumi töötaja Raul Salumäe meenutusi kodanike komitee tegevusest vahetult enne Eesti taasiseseisvumist 20 aastat tagasi.

Ühtekokku on Saaremaa muuseumi 10. kaheaastaraamatus töid 12 autorilt ja raamatu maht on ligikaudu 350 lehekülge. Lisaks on juubelivälja-andes ära toodud ka seni ilmunud kaheaastaraamatute koondsisukord. Raamatu kujundab ja küljendab Kuressaare disainibüroo Logolife OÜ, selle trükkimiseks korraldatud hankekonkursi võitis Tallinna Raamatutrükikoda.

Tehes kokkuvõtteid kahe aastakümne jooksul tehtud tööst, ütles Pesti: “Võib öelda, et kogu see töö on olnud sisukas ja mitmekülgne. Juba ilmunud üheksa raamatu maht on 2740 lehekülge, artikleid on neis ilmunud 99, mälestusi ja publikatsioone 20.” Kõigele sellele tuleks veel liita 10. kaheaastaraamatu statistika.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 83 korda, sh täna 1)