Riik teeb Saaremaa maastiku augustajate elu kibedaks (8)

Riik teeb Saaremaa maastiku augustajate elu kibedaks

JÄRISEL: See tiik kaevati Mustjala vallas Järisel keset lageraidega puhtaks tehtud metsa kaks aastat tagasi.
Foto: Peeter Kukk / Arhiiv

Riik tahab teha elu kibedaks maaomanikel, kes süvendavad põllule või keset metsa augu, ristivad selle “tiigiks” ja ärivad väljakaevatud mulla, liiva, kruusa vms mustalt maha.

““Tiigimeeste” kavaldamine on tekitanud pahameelt ja paksu verd seadusekuulekate “karjäärimeeste” hulgas, kes on pidanud läbima kogu bürokraatiamasina selleks, et tegutseda,” ütles Saaremaalt pärit riigikoguliige Jaanus Tamkivi, endine keskkonnaminister.

Riiki ja kohalikke omavalitsusi üle kavaldavate maaomanike must äri käib lihtsalt – kaevad liiva- või kruusahunniku otsa augu, ütled, et see on tiik ja väljakaevatud kraami müüd naabrile või tuttavale ehitusmehele. Maksuametile muidugi ei kõssa. Samal ajal maksab aus karjääriomanik iga tehingu pealt maavaramaksu.

“Meie ajame pabereid, teeme uuringuid ja analüüse ning maksame raha, teised mehed löövad aga lihtsalt kopa maasse ja kaevavad,” ütles mitmel pool Eestis kaevandamisega tegeleva OÜ Moreen esindaja Vello Merilo. Tiigikaevajad nopivad ametlike karjääride eest kliente ja sageli on tiikidest kaevandatud materjal kasutusel ka riigihankega rajatavate objektide juures.

Mustalt teenitavad summad ei ole väikesed. Oletagem, et “tiik” on sada meetrit pikk, paarkümmend lai ja kaks-kolm meetrit sügav. See tähendaks maavarakogust vähemalt 4000 kuupmeetrit, mis müües võib sisse tuua mitukümmend tuhat eurot puhtalt kätte. Omaette probleem on aukude kaevamine keset metsa eelnevalt lageraiega puhastatud maal. Mõne aja pärast kasvavad augud roogu täis, soostuvad ja siis on need juba ka ohuks inimelule.

Lisaks pole tiikidest ammutatud materjalil kontrollitud kvaliteedinõudeile vastavust ja radioaktiivsuse taset, mis tähendab, et ostes taolist materjali näiteks maja ehituseks, võib kodanik tekitada suure terviseriski.

Riigikogu liige Urve Tiidus ütles, et tiikide kaevamist reguleerib maapõueseadus. Selle paragrahvi 59 lõike 2 järgi on eraisikust maaomanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires ilma kaevandamisloata võtta maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. “Igal juhul on füüsilisel isikul lubatud mainitud olluse kasutamine vaid oma tarbeks ning seda müüa ei ole lubatud,” lisas Tiidus.

Maapõueseaduse paragrahvis 60 on sätestatud, kuidas on võimalik toimida ehitise püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva liiva, kruusa, lubjakivi jms. Seda on lubatud müüa, aga seda vaid keskkonnaameti nõusolekul.

Keskkonnaministeeriumi nõuniku Rein Raudsepaga konsulteerinud Tiidus ütles, et tiikide rajamist on täpsemini plaanis sätestada uuendatavas maapõueseaduses ja planeerimisseaduse muudatuses. “Et näiteks ei oleks võimalust rajada tiiki kohta, kuhu vett ei saagi sisse tulla või veesilm ei kasvaks ülemäära suureks,” täpsustas ta.

Jaanus Tamkivi sõnul peaksid aga ka kohalikud omavalitsused ja keskkonnaamet juba praegu olema hoolsamad ja tähelepanelikumad otsuste tegemisel ja kooskõlastuste andmisel. “Kui keegi tahab kruusa- või liivamäe otsa kalatiiki rajada, tuleb kahtluse korral sellelt soovijalt ikkagi küsida, kui siirad ja ausameelsed tema plaanid tegelikult on,” lausus Tamkivi.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maavarade spetsialist Urve Saar märkis, et vajalike dokumentide olemasolu korral on keskkonnaamet tavaliselt andnud loa kaevise äraveoks. Sedalaadi taotlusi tuleb aastas kokku 3–4 ja ka kogused on väga mõistlikud, umbes paarisaja kanti, rääkis Urve Saar, täpsustades, et jutt käib ametlikel taotlustel kirjas olevatest kogustest, millest tegelik elu võib erineda. “Kui keegi on kaevanud või on rahulolematust, siis on see keskkonnainspektsiooni töö,” kinnitas Urve Saar.

Tiigiproblemaatikaga asus tegelema ka riigikogu keskfraktsioon, kes esitas äsja keskkonnaminister Keit Pentusele kaheksapunktilise arupärimise pealkirjaga “Kaevandamiste seaduslikkusest”. Muuhulgas küsitakse, mida oleks võimalik loodust kahjustava ja maastikku rikkuva isetegevuse vastu ette võtta, kas seadused võimaldavad ka praegu süüdlasi tuvastada ja karistada jne.

Pentuselt tahetakse teada ka seda, kui reaalne on, et viimase pooleteise aasta jooksul on Saaremaal kaevatud ainult kaks tiiki, sest kaevise võõrandamiseks on ametlikult antud ainult kaks luba.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 228 korda, sh täna 1)