Linnaametnikud peavad palgapoliitikat ebaõiglaseks (10)

Linnaametnikud peavad palgapoliitikat ebaõiglaseks

 

Kuressaare linnavalitsuse tellitud uuringust selgub, et 61% vastanutest leiab, et linnavalitsuse palgapoliitika ei ole õiglane, mis on uuringu koostajate arvates murettekitav asjaolu.

Uurijad toovad ka välja, et 73% töötajatest ei soovi tõusta linnavalitsuses kõrgemale ametikohale, mis võib viidata töötajate vähesele motiveeritusele. Samas usub 81% vastanutest, et karjääritegemisvõimalused on asutuses kõigil võrdsed.

Töötajaskonna küsitlusest ilmnes suurima teadmatust ja ebavõrdsust tekitava asjaoluna palk. Paljud ei pidanud palgasüsteemi õigeks ja leidsid, et palgatõusu kriteeriumid võiksid olla läbipaistvamad.

Meeste suuremat keskmist palka põhjendab, et nad töötavad ka kõrgematel ametikohtadel, kui võrrelda sugudevahelist palkade erinevust samadel palgaastmetel, siis märgatavad suundumused puuduvad.

2008. aastal said linnavalitsuses töötavad mehed naistest keskmiselt 4,8% kõrgemat palka. Võrdse palga auditi metoodika kohaselt on soolise palgalõhe kriitiline määr ehk piirväärtus võrdse ja ebavõrdse palga vahel 5%. 2010. aastal said mehed juba keskmiselt 9,3% kõrgemat palka kui naised. Tasude erinevuse suurenemine ei tulene aga ebavõrdsuse kasvust.

Põhjuseks loetakse hoopis seda, et kui majandusraskuste ajal töötajate palkasid vähendati, langes naistele makstud keskmine töötasu rohkem kui meeste oma.

Mainitud tasude langus ei vasta 18-protsendilisele solidaarsele palkade vähendamisele, sest vahepeal on muutunud töötajate arv ja ametikohad (lisandus üks töökoht mehele), selgitatakse uuringus.

Kuivõrd mehed moodustasid vaatlusalustel perioodidel Kuressaare linnavalitsuse töötajaskonnast vähem kui kolmandiku, siis mõjutab iga keskmisest veidi suuremat või väiksemat palka saav meestöötaja saadud tulemust olulisel määral ja ühtlasi ka kogu organisatsiooni meeste-naiste palkade erinevust.

UURIJATE SOOVITUSED LINNAVALITSUSELE
* Palgapoliitikat tuleks jätkuvalt arendada, kohandada vastavaks ametikohtade hindamissüsteemile ja teha võimalikult läbipaistvaks ka madalamatel ametiastmetel.
* Üle peaks vaatama arenguvestluste pidamise metoodika ja sealt saadavate tulemuste kasutamise organisatsiooni kujundamisel.
* Tuleks kujundada töötajaskonnale teadaolevad reeglid ülemäärase töö tasustamise kohta.
* Soovitatav oleks kujundada süsteem, mil viisil töötajaid (ka lapsehoolduspuhkusel olevaid) rohkem informeerida organisatsiooni puudutavatest teemadest.
* Personalitöötajal soovitatakse jälgida potentsiaalsete talentide edutamise võimalust, sh vabadele ametikohtadele hierarhia kõrgematel kohtadel. Ajutise meetmena võiks kaaluda naistöötajate edutamist kõrgematele positsioonidele, kuid madalamatele kohtadele võiks võimalusel värvata enam mehi.
Allikas: Nordic CF Advisory OÜ

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)