Tuumaenergiavaba Saksamaa tuleb kasuks vaid Venemaale

Tuumaenergiavaba Saksamaa tuleb kasuks vaid Venemaale

SULGEMISE OOTUSES: Baierimaal asuv Grafenrheinfeldi tuumaelektrijaam. 2011. aasta 30. mail teatas kantsler Angela Merkel, et järgneva 10 aasta jooksul kavatseb Saksamaa tuumaenergeetikast loobuda. Praegu veel töötavad üheksa tuumajõujaama tuleks sulgeda.

Hiljuti teatas Euroopa Liidu majanduslikult võimsaim riik Saksamaa kavatsusest loobuda lähima kümne aasta jooksul tuumaenergia kasutamisest. Maailma ajakirjanduses sel teemal ilmunud kommentaarides ollakse üksmeelel – eelkõige tuleb säärane küllaltki radikaalne otsus kasuks Venemaale, peamised kaotajad on aga Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, sh ka Baltimaad.

USA ajakiri Foreign Policy märgib Saksamaa valitsuse otsust kommenteerides, et viimastel aastatel on Venemaa tohutut, peamiselt looduslikul gaasil tuginevat poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu õõnestanud üks tehnoloogiline saavutus – Houstoni naftapuurija George Mitchelli kasutusele võetud loodusvarade ammutamise uus meetod, tänu millele õnnestus kasutusele võtta nafta- ja maagaasi täiendavad varud.

Selle tagajärjel tekkinud energiakandjate lisatarned tekitasid ahelreaktsiooni, mis õõnestas märkimisväärselt Venemaa monopoolset seisundit Euroopa maagaasiturul ja Kremli üldist mõjuvõimu kogu vanal kontinendil.

Loodusõnnetus andis Moskvale uue võimaluse

Nüüd on aga tehnoloogiline katastroof, märtsikuus toimunud maavärina ja sellele järgnenud tsunami tagajärjel tekkinud avarii Jaapani Fukushima
aatomielektrijaamas andnud Moskvale suurepärase võimaluse oma kunagisi positsioone taastada. Loogika on lihtne: juba praegu tarnib Venemaa gaasikompanii Gazprom Saksamaale ligi 30 protsenti seal vajaminevast looduslikust gaasist.

Kui sakslased aga tuumaenergiast loobuvad, kasvab automaatselt ka nende nõudlus gaasi järele. Praegu toodab Saksamaa 28 protsenti elektrienergiast tuumajaamades. Tuumaenergeetikast loobumisel tekib paratamatult tühimik, mida on vaja kuidagi täita.

Seega võib oletada, et Saksamaa, kes on niigi juba aastaid olnud Venemaa tähtsaim liitlane Euroopa Liidus, hakkab tulevikus veel enam kuuletuma Kremli poliitikale. “Palju suurem gaasinõudlus pehmendab viimastel aastatel kasvanud USA gaasitarnete mõju ja tugevdab Gazpromi positsioone,” räägib ajakirjale Foreign Policy antud usutluses Brüsselis asuva Euroopa Poliitiliste Uuringute Keskuse (Centre for European Policy Studies) analüütik Roderick Kefferputz.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)