Madis Kallas: Marek Niit ei pea enam Euroopas kedagi kartma

Madis Kallas: Marek Niit ei pea enam Euroopas kedagi kartma

 

Marek Niit on mees, kes pani saarlasi endast rääkima aastal 2005, eestlasi aastal 2006 ja Euroopa kergejõustiku spetsialiste aastal 2011. Tema ajad on hetkel Euroopa edetabeli kõige teravamas tipus nii 100 meetris, 200 meetris kui ka sisehooajast 200 meetris ja 400 meetris. Kokku oli Niit eilseks erinevatel distantsidel Eesti rekordit sel aastal nihutanud juba kümnel korral.

Hetkeseis

100 m – aeg 10,21. See on aeg, millest piisab isegi juba rohkem kui vaja, et joosta 400 m alla 45 sekundi. See aeg näitab, et põhikiirus ei ole kusagile kadunud, kuigi treeningud on suunitlusega 400 m jooksule. Mina pean 100 m aega hetkel Mareki kõige tugevamaks rekordiks.

200 m – 20,43. Nii nagu 100 m aeg ei olnud üksik välgatus, nii on ka 200 m stabiilsed jooksud näidanud, et õige jooks on isegi selle aasta taustal tegemata. Need ajad lubavad juba rahulikku kulgemist tiitlivõistlustel teise ringi ilma maksimaalse pingutuseta.

400 m – siin saab rääkida vaid sisehooaja jooksust. Ja sees joostud aeg 45,99 lubab väljas alla 45,50. Sees joostud ajad annavad suurt lootust optimismiks, mida ei tasu siiski üks ühele võtta superjooksudega sprintides ning eeldada ka siin meeletut arengut – sport ei ole nii lihtne. Sport on nüansirikas ja seda ka näiliselt nii lihtsal alal kui jooksmine.

Aasta 2011

Kui Marek saab oma jooksud USA-s joostud, siis tema Euroopasse naasmisel ennustan tulemuste mõnetist langust. Ka Eestis võib leida häid tuuli ja väga ilusat ilma, kuid kõik selle ümber on organismile uus. Sama kehtib suurte rahvusvaheliste võistluste kohta. Seal on nii palju segavaid tegureid: pikad ooteajad, loositud rajad, pikad lennureisid.

Mina isiklikult pakun, et USA-s joostud lühikeste sprintide ajad jäävad Marekil selle hooaja parimateks. Mina ootan temalt suvel 400 meetris Eesti rekordit, mis oma vanuselt juba 21. aastat kehtib. Tähtis on, et Marekit Eestis liiga ära ei kulutata, sest loomulik on, et kõik sooviksid teda siin sagedasti jooksmas näha.

Erinevad teed

Vaadates Mareki puhul aastaid 2010 ja 2011, võib kõike oodata, kuid lähtume siiski võimalikust positiivsest stsenaariumist. 100 m on siiski tema kõrval-ala ja üha rohkem rõhku pannes 400 m jooksule on suur tõenäosus, et 100 m ajad alla 10,30 jäävad siis minevikku.

Seda näiteks mõnevõrra kehvema stardi arvelt, mis on paratamatu, kui treeningute rõhk on 400 m jooksul. Lisaks mõjub 100 m võistlusstartide arvu vähenemine. 23-aastase Mareki vanus on ka juba selline, et enam mingit arvestatavat edasiminekut lühikestes sprintides olla ei saa. Samas on 400 m maailmarekord joostud näiteks 32-aastaselt.

200 m on hetkel kindlasti tema lemmikala ja seda distantsi jääb ta jooksma ka siis, kui keskendub rohkem 400 m jooksmisele. Potentsiaali on tema 100 m kiirust arvestades veel küll ja aeg alla 20,20 on väga reaalne.

Teine lugu on ajaga alla 20 sekundi, mis teeks temast maailma mõistes juba pooleldi legendi, nii nagu seda on Pietro Mennea (Itaalia 70-ndate kuulus sprinter ja 1980. a olümpiavõitja) ja ka Marcin Urbas, keda muidu nagu ei teatakski, kuid Sevilla MM-i poolfinaalis joostud 19,98 on tiitliteta mehest teinud senini kõlava nime. Ja Urbase 100 m ja 400 m ajad olid kehvemad kui Marekil.

400 m on Mareki tulevikku vaadates kõige huvitavam ala. Siin on tal võimalik ka kõige rohkem suures mängus kaasa rääkida.

Euroopa meistrivõistlustel on samuti võimalik võtta mis tahes medal, kui jooksed aja 44 sekundi lõppu. Medali värv sõltub konkreetsest aastast. Marek on oma aegadega väga lähedal (100 m jooksus lausa juba ees) rootslasest mitmekordsest tiitlivõistluste medalivõitjast Johan Wissmanist, kes suutis oma potentsiaali 400 meetris välja joosta vanuses 25–27.

Wissmani kõik rekordid on Marekiga võrreldavad, välja arvatud 400 m väljas – veel. Wissmani tõin võrdluseks, kuna tegu on samuti blondi põhjamaalasega, kes suutis päris edukalt läbi lüüa aladel, kus tipus annavad tooni mõnevõrra teistsuguse välimusega sportlased.

Aga on ka teine ja igavam stsenaarium: Marek ei suuda oma potentsiaali avada ja jääb oma lemmikala ehk siis 200 m jooksu juurde. Sellel alal on küll võimalik Euroopa meistrivõistluste medal napsata, kuid 400 m jooksus oleks sisetiitlivõistlused lisaboonusena juures. Lisaks on 400 m veel üks väheseid jooksualasid (lisaks 800 m, 1500 m ja maraton), kus Marekiga väliselt sarnanevatel sportlastel on võimalus ka kogu maailma ühendavatel võistlustel edukas olla.

Miks praegu?

Põhjusi, miks Marek jookseb praegu selliseid jookse, nagu ta jookseb, on mitu. Marek teab vahest ainult ise, milline allpool toodutest on olulisim, kuid tähtsad on nad kõik.

Esmalt konkurents. Ja seda mitte ainult võistlustel, vaid ka tugevate treeningpartnerite näol. Teiseks tingimused. Sprindiga ei saa tegeleda kliimas, kus heal juhul 3–4 kuud saab trenni teha ilusa ilmaga. Peale selle, et väljas on parem joosta, on soe kliima asendamatu ka pidevat koormust saavale lihasele.

Kolmandaks meditsiiniline teenindus. Sa võid olla kui tahes tugev ja hea, kuid mis kasu on sellest, kui võistlustel vastu ei pea.

Neljandaks kindel režiim. Kindel päevakava, hea toitlustus, korralik elamine. See on nagu pidev laagris olek, mida Eestis treenivad sportlased käivad nädalate kaupa mujal otsimas.

Viiendaks targad treenerid. Mareki-suguseid sportlasi tuleb vaid suunata ja jälgida. 400 m trenniga on kerge üle pingutada, sama võib väita ka jõutreeningute kohta.

Ning loomulikult ka andekus. Aeg 10.21 100 m jooksus peab olema inimesel sündides kaasas, sellist aega ei saa treenida isegi 24/7 ja miljonitega rahakotis. Tipptasemel sprint on kergejõustikualadest esimesel kohal, kui jutt on jooksja geenide mõjust (pikkus, kaal, lihastüüp jne) tulemusele. Siin on 80% kaasasündinud ja 20% treenitav. Võrdluseks võib öelda et näiteks vastupidavusaladel on 70% kaasasündinud ja 30% treenitav.

Panused tuleb ära teha

Mareki jookse on huvitav oodata ja ta on ootusi juba täitnud, sõltumata sellest, kuidas jätkub hooaeg 2011. Aegu 10,21 ja 20,43 keegi temalt ära ei võta ning nüüd tasubki rekordeid loota ennekõike staadioniringil.

Ja ühest asjast ei saa ka kuidagi ümber ega üle. Mareki väljaöeldu 2010. aasta alguses: ma tahan tulla Euroopa meistriks 400 m jooksus. Siis muigasid selle üle paljud ja 2010. aasta aegade põhjal tundus see eriti kohatu väljaütlemine. Kuid aasta hiljem, panustades Mareki võidule Helsingi EM-il 2012, väga magusat koefitsienti enam kindlasti ei pakuta. Aastaga on paljugi muutunud ja Euroopast ei pruugi enam vastast leida, keda Marek kartma peaks.

Madis Kallas
spordihuviline

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)