Keskkonnaamet ootab teateid verevast lemmaltsast (4)

Keskkonnaamet tellib tänavu ohjamiskava vereva lemmaltsa nimelise võõrliigi ohjeldamiseks ja ootab teateid selle taime leiukohtadest üle Eesti.

Kuigi Eestis on verev lemmalts (Impatiens glandulifera) massiliselt levinud vaid väga üksikutes kohtades, siis arvestades lähimaade Soome ja Rootsi praktikat, võib ta massiliseks muutuda ja kodumaised liigid välja tõrjuda.

“Kui võõrliigi arvukus ja levik kujutavad ohtu keskkonnale, inimese tervisele või varale, koostatakse liigile ohjamiskava, mille eesmärgiks on olukorra kaardistamine ja tegevuste määratlemine. Näiteks on ohjamiskava koostatud karuputke võõrliikidele, mille põhjal käib nende liikide tõrje juba alates 2005. aastast,” ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk.

Verev lemmalts on väga kiire levikuga võõrliik ja võib kasvada kuni kahe meetri kõrguseks. Oma erakordselt dekoratiivse välimuse – kõrge kasv ja roosad õied – tõttu on ta aianduses levinud. Verev lemmalts on väga vastupidav liik ja selle parim tõrjemeetod on hoolikas väljarohimine. Taime rohimine käsitsi on täiesti ohutu.

Rohitud taimi ei tohiks aga lihtsalt maapinnale lebama või suurde hunnikusse jätta, kuna ta suudab väga kergesti juured uuesti mulda ajada.
Eike Vunk ei osanud öelda, kas lemmaltsa Saaremaal leidub või mitte, kindlasti leidub seda taime aga Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaal.
Põhjalikult Saaremaa loodust uurinud bioloog Toomas Kukk ütles, et Saaremaal verevat lemmaltsa vabas looduses ei leidu.

“Paanikaks ei ole põhjust, aga selle taime dekoratiivsuse tõttu on Saaremaal kindlasti neid, kes seda aedades kasvatavad. Peenralt aia taha on aga ainult üks samm ja siis ta läheb,” rääkis Toomas Kukk, kelle sõnul ei ole inimesed lihtsalt teadlikud, kui agressiivne ja ohtlik võib see taim olla.

Teateid vereva lemmaltsa leiukohtadest võib edastada nii keskkonnaameti regioonide kontaktandmetel kui ka ameti üldmeili kaudu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 56 korda, sh täna 1)