Aare Tammesalu eestvõtmisel salvestati Pidula mõisas plaat (1)

Aare Tammesalu eestvõtmisel salvestati Pidula mõisas plaat

KOOSTÖÖPARTNERID: Pidula mõisahärra Vesa Lappalainen (vasakul) ning CD projektijuht ja produtsent Aare Tammesalu on rahul – salvestus hea akustikaga saalis õnnestus.
Foto: Egon Ligi

Mustjala muusikafestivalide korraldaja Aare Tammesalu eestvõtmisel salvestas helirežissöör Maido Maadik (Eesti Rahvusringhääling) Pidula mõisa peasaalis plaadi jagu klassikalist kammermuusikat 18. sajandi algusest klarnetile, viiulile, vioolale ja tšellole.

Mõisahärra Vesa Lappalainen oli Aare Tammesalu plaanist salvestada plaat just siin, Eesti ühe kaunima barokkstiilis mõisamaja hea akustikaga saalis, meeldivalt üllatunud. Muusiku ja mõisaomaniku koostöö sai alguse juba möödunud aastal, kui Aare Tammesalu eestvedamisel toimus Pidula mõisas menukas kontsert.

“Mõtlesin, et miks mitte salvestada 18. sajandil loodud muusikat samal ajal ehitatud hoones. Tollal oli heliloojate mõte muuta muusikat luues inimeste elu. Siis ei olnud veel grammofone, raadioaparaate, televiisoritest rääkimata. Huvilised tulid head esitust nautima samasugustesse saalidesse. Siin on täpselt selline interjöör, mida vajame,” mõtiskles Aare Tammesalu.

Vesa Lappalaineni sõnul on just sellised asjad mõisale kohased. “Me soovime teha kultuuri, elada kultuuri sees. Pidula mõisas on toimunud kontserte ja teatrietendusi, siin on tehtud mängufilmi “Ruudi”. Nüüd siis salvestati heliplaat,” hindas mõisahärra vana hoone võimalusi.

Vastsalvestatud CD saab pealkirjaks “Pidula mõisa muusikasalong”. Plaadiümbrisele trükitakse neljas keeles lühiinfo ka Pidula mõisast. Kahel päeval salvestati kolm teost: Ivan Mülleri klarnetikvartett B-duur, Bernhard Cruselli klarnetikvartett Es-duur ja Wolfgang Amadeus Mozarti klarnetikvartett F-duur.

“Eriliseks teeb plaadi asjaolu, et Tallinnas 1786. aastal sündinud Ivan Mülleri looming on Eestis peaaegu tundmatu, samuti tema tegevus helilooja, interpreedi ja pillimeistrina. Tema klarnetikvartetist nr 1 B-duur pole varasemast ajast teada ühtegi salvestust. Projekt haakub Tallinn 2011 – Euroopa kultuuripealinna teemaga, kuid kuna me ametlikku programmi ei mahtunud, soovisime selle teostada väljaspool pealinna,” selgitas Aare Tammesalu.

Pidula CD on rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalevad Eesti Rahvusringhääling, Pidula mõis (Vesa Lappalainen) ja Mustjala muusikafestival. Toetavad Eesti Kultuurkapital ja RMK.

Plaadi väljaandmiseks käivad läbirääkimised ühe Saksa firmaga. Seega on tegemist Eesti, Soome ja Saksa ühisprojektiga. Plaat valmib eeldatavasti selle aasta septembris või oktoobris.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 68 korda, sh täna 1)