Kõik puugid ei ole nakatunud (2)

Käes on puukide aktiivne aeg. Eesti kõige sagedasemad puukide poolt edasikantavad haigused on puukborrelioos ja puukentsefaliit. Puukborrelioosist on kuulnud arvatavasti iga Eestis elanik. Kahjuks seostatakse kõiki terviseprobleeme just selle tõvega. Kas see on ikka nii?

 Tasub meeles pidada, et kõik puugid ei ole nakatunud ning seega ei ole üleliigne muretsemine põhjendatud. Esmane haigestumine borrelioosi avaldub mõni päev kuni kuu aega pärast puugirünnet punetava laiguna, mis aja jooksul võib suureneda, ning seepärast nimetatakse seda ka migreeruvaks erüteemiks. Erüteemi suurus on üle 5 sentimeetri, sageli on see valutu, aga võib olla valulik või sügeleda.

Hiljem, mõne nädala kuni kuu möödudes võib haigus üksikutel juhtudel avalduda ajukelmepõletiku, näonärvihalvatuse, suure liigese (põlve-, küünar- või õlaliiges) põletiku või südame rütmihäiretena. Veelgi harvem on registreeritud kroonilist nahapõletikku jäsemete sirutuspindadel ja silmakahjustust. Kui teil nimetatud haigusnähte ei ole, ei ole teil ka puukborrelioosi. Ka nende olemasolul tuleb kõik muud põhjused välja lülitada.

Erüteemi olemasolu on ka diagnoosi kinnituseks. Teiste haigusvormide kahtluse korral tuleb teha ka vereanalüüs, et vastavaid antikehi kindlaks teha. Borrelioosi läbipõdemisel tekkinud antikehad võivad jääda organismi aastateks ja seepärast ei tehta pärast ravi lõpetamist kordusanalüüse.

Reeglina allub haigus ravile hästi ja kordusravi ei ole vajalik. Paljude maade spetsialistide arvates ei esine haiguse kroonilist vormi. Kui tekivad või püsivad ebamäärased kaebused, inimene väsib kiiresti, tunneb lihase- ja liigesevalu, jõuetust jms, ei anna need alust veel borrelioosi diagnoosida. Põhjus on mujal.

Puukentsefaliiti iseloomustab haigestumine, millele kaasneb palavik, võivad lisanduda peavalu, iiveldus, oksendamine. Sageli on palavikul kaks lainet. Esimese ja teise laine vahel on palavikuvaba periood 1–20 päeva. Teise palavikulaine ajal on tavaliselt ka antikehad veres, mida saab määrata, ja nende olemasolu kinnitab diagnoosi. Kindlat ravi, nagu on puukborrelioosil, siin ei ole. Samas on aga võimalik puukentsefaliiti vältida vaktsineerimisega. Vaktsiin on tõhus pärast teist süsti ligi 95% ja pärast kolmandat ligi 99%.

Matti Maimets
Tartu Ülikooli nakkushaiguste kliinikumi infeksioonihaiguste dotsent
Tiina Prükk,
nakkushaiguste arst

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 76 korda, sh täna 1)