Maast ja ilmast ilupidi

Maast ja ilmast ilupidi

TANTSURÕÕM: Tantsupäevast jagus rõõmu nii esinejate kui ka publiku hulka.
Foto: Tõnis Kipper

Kui ma Eesti lipu päeva päikselises õhtus saarlaste selle suve tantsupeolt kodu poole kõndisin, tajusin ühel hetkel, et muudkui naeratan. Üleni. Küllap oli see nähtav, sest möödujad vaatasid mind üsna pikalt. Tundsin seda. Võimalik, et pidasid mind ullikeseks või hoopis armunuks. Või nägid mind läbi. Päris minu sisse. Sel juhul nägid nad pidu!

Tantsupidu ja kõike seda ka, mida ühe tantsupeo seest leida võib. Ilusaid inimesi – rahvatantsuuskseid; nägid mustreid ja värve, triipe ja tikandeid ja pillavat päikest, mis kõik selle särama paneb. Ja kui kõik see ilu on liikumises, mida tantsuks kutsutakse ja kui muusika muudkui heliseb ja kui seda kõike vaadata pisut vidukil silmadega, niimoodi nelja ripsmekaare vahelt, siis on see nagu lapsepõlve kaleidoskoobi pööramisel tekkinud vaatepilt. Selleks, et seda ära tunda, peab muidugi tiba usku ka olema. Rahvatantsuusku või siis kaleidoskoobiusku või lapsepõlveusku. Iluusku kindlasti!

Tantsupeoga on nii nagu laulupeogagi. Pidu hakkab peale juba poolteist aastat enne pärispidu. Terve see aeg tuleb muudkui harjutada ja treenida, lihvida ja viimistleda, niisama tantsida ja ka esineda. Siis tuleb veel paar korda ülevaatustel ehk ettetantsimistel üles astuda, et teada saada, kas oled väga tubli või lihtsalt tubli. Väga tublid sõidavad suurele peole, lihtsalt tublid saavad võimaluse veel kasvada ja maakonna tantsupeol tantsida.

Selle suve suur pidu Tallinnas kannab ilusat nime “Maa ja ilm”. Peo loojad on öelnud, et maa ja ilm kohtuvad seal, kus igatsus lõppeb ja armastus algab… Usun, et kõik peod, nii suurel maal kui ka väikesel saarel, sünnivad igatsusest ilu järele ja armastusest laulu, tantsu ja muusika vastu. Peo ajal saavad nad kõik üheks ja siis ongi korraga nii palju ilu, et hing jääb kinni…
Just seda ilu loodigi läinud laupäeval Kuressaare põhikooli staadionil.

Ligemale 300 rahvatantsijat ja võimlejat kaunistasid nii maad kui ilma. Igihaljas “Oige ja vasemba” kuulutas peo avatuks. Nagu avatantsuga, nii on ka järgnevatega. Keegi tark teadja on kunagi, paber ja pliiats taskus, külasimmanil käinud ja tantsude sammud ja liikumised kirja pannud. Olgu nemad tänatud, meil nüüd hea võtta! Mistahes või kelle loodud rahvatantsu täna tantsitakse, ikka on selles need ammu ülestähendatud sammud sees.

Ehedal folklooril põhinev “Pärlin” saab muruehteks tantsitud Kihelkonna Rukkilille memmede poolt. Peo pisemad, 2.–3. klasside tantsurühmad tulid Astest, Valjalast, Kuressaare vanalinna koolist ja Saaremaa ühisgümnaasiumist, nad on nagu päikesejänkud, kes värvilistel vankritel Eestimaa kaardil ringi sõidavad. Tantsude nimedki sellised: “Päikesejänkud” ja “Minu Eestimaa”. Nende tantsude juures on tähelepanuväärne see, et saatemuusika on Muhu meeste mängitud.

Pidu läheb edasi ning 3.–4. klasside tantsurühmad Leisist ja Salmelt tantsivad mõnuga vanaemadeaegset tinnat, ehkki tantsu nimi on “Sinna-tänna”. Seejärel armas “Pesapuu”.

Igihaljaid ja uuemaid tantse tantsivad naisrühmad Kaar-ma Kargus, Kabujalake Lümandast, Tõllu Tütred Kihelkonnalt, Koidukiir Orissaarest, Kadrid ja Ritsikas Kuressaarest, Valjala Mariannid ja Kadaka Mari Kärlalt. Vaataja ees saavad looks “Lepalinnu tervitus”, “Naiste reilender” ja “Naiste päev”.

5.–6. klasside tantsurühmad Leisist, Valjalast ja Salmelt-Kärlalt teevad vaatajale selgeks, et elu ongi polka! Polkapõimik, mis koosneb “Jooksupolkast”, “Naljapolkast”, “Kingsepapolkast” ja “Marupolkast” ongi eluline ja maruline! Pidu edeneb ja tantsijad kasvavad. 7.–9. klasside rühmad Lümandast ja Kuressaare gümnaasiumist tantsivad setolise “Välja kaema” ja “Reilender Pärnumaalt”.

Nemad juba oskavad ja teavad, kuidas seda tantsuasja ajada. Peaasi, et nalja saab ja lõbus on. Kangakudumine on auväärt oskus. Tantsukeeles oskavad seda öelda Kärla ja Õieti neiud. Rõõmsavärviline kangas saab!

Edasi läheb pidu päris setoks! Rätti tooma tantsivad ainsa rühmana murul Kärla neiud. Sel tantsul on põnev muusika ja rätiku tähendusele on selle saatel mõnus mõtelda. ”Tulõq aga tulõq” – oh seda seto keelt ja seto meelt! Siis veel väiksemate poiste “Velekesed” ja noormeeste “Velekeseq noorõkõsõq” Metsatõllu laulu saatel, see annab peole kena koguse mehist mõõtu!

Võimlejad on alati olnud tantsupidude graatsiline ehe. Kava “Ilma kutse” paitab pilku ja paneb imetlema. Ja need vahendid, mis viimastel pidudel tantsuplatsile hoopis uue maailma loovad! Erilised, väga erilised!

Peo järg on jõudnud Sõleseppade ja Õieti tantsudeni. Väga väärikalt, sirge seljaga, püstipäi liigutakse “Labajalaga” sõõridesse. Ei mingit üles-alla kõikumist! Hm, peaaegu perfektsionistid! Lugu “Labajalga” tehtud, tuleb pööraselt hoogne “Tõmba-Jüri”, mille esituses on suur annus mahlast elupolkat nagu tahetaks maalt ja ilmast välja tantsida… Seepeale kutsuvad naisrühmad nad tagasi maa peale, tagasi koju. Jäägu maa ja ilm oma ahvatlustega omapäi pöörlema, paremat paika kui KODU pole muudel maadel ega ilmas.

Saarlaste oma kodune pisike pidu “Tantsuga peole” liigub lõpetusse: “Me oleme siin suures maailmas nii väikesed. Me peame kokku hoidma, üksteisest hoolima, armastama oma maad, kus oleme sündinud, kasvanud ja elame täna. See on ilus maa!”

Teksti ajal liiguvad tantsijad vaatajaile päris lähedale, nii lähedale, et võiks silmagi vaadata ja tantsukeeli väljendada seda tunnet, mis täidab südame… See tunne jõuab pärale! Tunnen, et kurku pitsitab ja silma valgub tunde tulvavesi ja nii kindel ja ilus on olla, et tahaks teada, mis on selle tunde lõpus… seal on sama tunne.

“Eesti muld ja Eesti süda” peo lõputantsuna ja pidu ise saab vaataja tänu jätkuva aplausi näol. Hõigatakse ette õpetajad, juhendajad, tegijad, toimetajad. Tänuks! Õpetaja kummardab oma tantsijale.

Ta on tänulik ja õnnelik! Tantsud õpetasid Virge Varilepp, Eena Mark, Ulvi Põld, Merle Tustit, Meeli Stankevitš, Girta Tang, Eldin Lember, Anne Heinsalu, Merle Sillavee, Tiiu Haavik, Kai Kiik, Mari Soots, Janne Hints, Enda Torga, Kersti Truuverk, Tiiu Villsaar. Teksti luges Aili Salong, heli korraldas Ivo Aksiim, “tagakambris” toimetas Krista Lember.

Maal ja ilmas on pidusid veelgi! Olgem pidulikud, olgem pidulised!

Tiiu Villsaar
piduline

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 69 korda, sh täna 1)