Haigla uus õendus- ja hoolduskorpus kutsus eile kõiki külla (4)

Haigla uus õendus- ja hoolduskorpus kutsus eile kõiki külla

RÕÕMUS PÄEV: Sotsiaaltöötaja Merike Rang, õed Helda Ehala, Reet Saluri, Mai Rõõm, perenaine Tiina Raamat, Heli Kull ja Pärsama hooldekodu juhataja Kaire Tiik rõõmustavad uue korpuse üle.
Foto: Egon Ligi

Eile avati lahtiste uste päevaga Kuressaare haigla õendus- ja hoolduskorpuse uus osa. Rõõmsavärvilised pastelsed seinad ja uued voodid toon-toonis voodipesuga ootavad 26 patsienti. Et kokku on hooldusravi käsutuses nüüd üle 73 voodikoha, on võimalik lisaks praegusele 18 töötajale tööle võtta veel viis inimest.

Osakonnas ringkäiku tehes märkis haigla juht Viktor Sarapuu sotsiaalministeeriumi kantslerile Marelle Erlenheimile, et kui (haiglahoone – toim) fassaadi ka korda saab, võib kantslergi kunagi sinna asunikuks tulla. 1941. aastal ehitatud haigla vana maja seinad on aga juba kaetudki ehitustellingute ja kiledega, nii et fassaaditööd juba käivad – kantsleri sõnul peaks selleks raha tulema saastekvoodi müügist.

Üllatus ootas aga ühes palatis, kus kaks “patsienti” rõõmsalt külastajaid ootas. Nemad olid peaaegu päris ning õendus- ja hoolduskeskuse juhataja Piret Sarjas oli nõus kõigile osakonna esimesi asukaid tutvustama. “Antsul on siin üks kehapool natuke halvatud ning mõistus tal ka päris selge ei ole, aga me panime siin Antsu pikali ja näitame, kuidas ta siin peaks olema,” seletas Sarjas. Asja mõte oli külalistele uusi abivahendeid demonstreerida.

Nii oli Ants, kes viimasel ajal oli üksi elanud ja keda enne seda oli armas kaasa hooldanud, mugavalt riidesse pandud ning tema käsutuses oli ka spet-siaalne redel, mille abil saab patsient end püsti vinnata. Jalgade otsas olid Antsul hästi mõnusad lambanahksed kannakaitsmed ning selja taga tugipadi – et Ants end kogu aeg selili ei keeraks, vaid ikka korra ühe ja siis teise külje peal oleks.

“Joogipudel on siin ka,” näitas Sarjas kapikesel seisvat joomisotsikuga Saaremaa vee pudelit. “See ei ole siin selleks, et inimene juua ei saaks, vaid selleks, et meie töötajad näeksid, kui palju patsient joob,” täpsustas keskuse juhataja, näidates ka kateetrit, mis näitas, et Antsu oli hästi hooldatud, tema uriin oli hästi helekollane.

Antsu voodiotsas istus aga üks “tüüpiline vanainimene”, kes luges ikka veel 2010. aasta 30. septembri Saarte Häält. “Temaga juhtus meil jah õnnetus,” muigas Sarjas, “sest tema me unustasime siit välja kolides maha.” Aga ajaleht näitas just seda kuupäeva, mil osakond remonditegijatele üle anti.

Kuressaare haigla näitab eeskuju

Haigekassa Pärnu osakonna direktori Kaljo Poldovi sõnul on Kuressaare haigla kindlalt teistele raviasutustele suunanäitaja ja eestvedaja. “Kui nii mõnigi haigla mõtleb tänapäevani, kas see tee on õige, siis Kuressaare haigla sai juba aastaid tagasi aru, et statsionaarne hooldusravi on niisugune teenus, mida tuleb arendada, ja kindlasti tuleb seda teha haiglavõrgu arengukava haiglatel,” ütles Poldov, lisades, et Kuressaare haigla on võtnud õige suuna ja osanud oma soovid sel teel ka võimalikult kähku ellu viia.

Kuressaare haigla õendus- ja hoolduskorpuse rekonstrueerimisele andis sotsiaalminister Hanno Pevkur rohelise tule, kui kiitis heaks haigla projekti “Kuressaare Haigla SA õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine”, see oli läinud aasta 22. juulil. Esmalt said uue väljanägemise vana maja teine ja kolmas korrus ning nüüd valmis viimane osa kompleksis, mis asub nn kirurgiamaja kolmandal korrusel.

Lisaks remondile sai korpus ka täiesti uue sisustuse ja abivahendid, mis on hooldusravis ääretult olulised. Hooldusravi osakond on mõeldud neile patsientidele, kes pärast rasket haigust vajavad õendus- ja hooldusteenust, mida kodustes tingimustes ei ole võimalik tagada.

Kokku läks projekt maksma üle 2 miljoni euro (32 miljonit krooni), Euroopa struktuurfondidest sai sihtasutus veidi üle miljoni euro (16,6 miljonit krooni).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 223 korda, sh täna 1)