Juubelisündmused Kuressaare linnapark – 150

Juubelisündmused Kuressaare linnapark – 150

 

Eeloleval nädalal tähistame üht äärmiselt olulist sündmust meie kodulinna Kuressaare ajaloos – 150 aasta möödumist linnapargi sünnist. Kes eesseisvatest üritustest ja nende ajakavast huvitatud on, leiab vajalikku teavet linnavalitsuse kodulehelt.

Alljärgnevalt anname põgusa ülevaate linnapargi sünniloost. Peamiselt tugineb see kirjutis kunstiajaloolase LIIVI KÜNNAPUU artiklite seeriale, mis ilmus 1983. aastal saarlaste ajalehes Kommunismiehitaja. Lugejale veel teadmiseks: kõnealustes artiklites vaadeldakse meie linnapargi arengulugu, selle tõuse ja mõõnu kuni 1970. aastate lõpuni.

Meie leheruum seekord nii pikalt seda teemat käsitleda ei võimalda. Kes meie linnapargi ajaloost rohkem huvitatud on, võib raamatukogust eelpool mainitud artiklid üles otsida. Väga hea allikas, milles pajatatakse Kuressaare kui kuurortlinna ja linnapargi kujunemisest, on ka MARET SOORSKI uurimus “Suvituselust vanas Kuressaares” (vt muuseumi “Kaheaastaraamat 1997–1998”).

Alustuseks tasub rõhutada ajaloolist fakti, mis võikski meie mällu jääda – Kuressaare linnapark rajati 1861. aastal linnuse vahetusse lähedusse esplanaadi alale. Esmakordselt on linnapark märgitud 1862. aastast pärinevale linnakaardile.

Park sündis tänu sõjalis-poliitilistele arengutele

Ja veel tasuks ehk meeles pidada, et tillukese Kuressaare linnapargi rajamine sai võimalikuks tänu Euroopas toimunud sõjalis-poliitilistele arengutele. Oleme ju ikkagi osake suurest maailmast.

Nimelt tugevnes pärast Poola kolmandat jagamist 1794. aastal (sisuliselt tegi see lõpu Poola riigile) märkimisväärselt Vene riigi julgeolek Läänemere lõuna- ja keskosas. See julgeolek kindlustus veelgi 1809. aastal, kui Venemaa vallutas Rootsilt Soome.

Pärast seda aga, kui Venemaa oli Ahvenamaa saartele, Rootsi pealinna vahetusse lähedusse rajanud Bomarsundi kindluse, kaotas Saaremaa oma senise tähtsuse sõjalise tugipunktina. Ja nii kustutatigi Kuressaare linnus 1836. aastal lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimistust. Seetõttu oligi riik kindluse aasta varem 3000 rubla eest Saaremaa rüütelkonnale müünud.
Samas jäi lahenduseta es-planaadi omandiõiguse küsimus, mis tekitas tookord suuri vaidlusi. Eelnenud sajandite jooksul pidi Kuressaare linnuse ümbrus olema vaba nii hoonestusest kui ka haljastusest – tähtsa sõjalise objekti ümber tuli ju kindlustada hea nähtavus.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)