Sillaga lepiks nüüd ka linnud ja hülged (lisatud video!) (29)

Sillaga lepiks nüüd ka linnud ja hülged (lisatud video!)

MAHUKAS DOKUMENT: Jaanus Tamkivi põlvedel on püsiühenduse KSH, mis on väga mahukas dokument – kokku 714 lehekülge. Koos Tamkiviga uudistavad dokumenti Hiiu maavanem Hannes Maasel (vasakul) ning riigikogu liikmed Kajar Lember, Peeter Laurson ja Aivar Riisalu.
Foto: Sander Ilvest

Erinevaid uuringuid kokku võttes ja põhjamaade kogemusi arvestades võib tõdeda, et ka linnud ja viigerhülged suudaksid sillaga leppida.

Nii kinnitas püsiühenduse projekti juhtiv Lauri Beilmann eile Lõmala sadamahoones koos olnud riigikogu Saarte ühenduse liikmeile. Kui endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tõdes, et veel aasta tagasi lõppesid kõik uuringud lausega, et tuleb teha täiendavaid uuringuid, siis nüüdseks on see lause Beilmanni kinnitusel kadunud.

Eile selgus, et juhul, kui keskkonnamõjude strateegilise hindamise kava jõuab sel kuul keskkonnaametisse ja sealt heakskiidu saab, võiks püsiühenduse ehitamine kõneks tulla aastatel 2018–2022. Jaak Järvekülg firmast Hendrikson ja Ko märkis, et ühelgi teisel maal ei ole täheldatud, et hülged ei suudaks silla alt läbi ujuda – ei ole küll uuritud konkreetselt viigerhüljest, kuid arvatavalt ei tohiks sel liigil teistest väga suurt erinevust olla.

Järvekülg sõnas, et lisaks eelnevatele liikidele (kokku oli neid 20) uuriti nüüd ka püsiühenduse mõju liblikatele ja nahkhiirtele. Lähtudes keskkonnamõjudest, oleks loodusele kõige säästlikum, aga ehituslikult kõige kallim ühendada Mandri-Eesti ja Muhu tunneliga; sillavariantidest eelistatakse põhjapoolsemat sillavarianti ning kõige odavam ühenduse viis on siiani parvlaevad.

Saarlastest 54% pooldab püsiühendust täielikult ja 16% tingimuslikult, absoluutselt vastu on veerand saarlastest ning ülejäänud ootavad lisauuringuid, selgus eile avaldatud uuringutest. Praegusel hetkel ei julge keegi ennustada, kas püsiühendus kasvataks ka saarte elanikkonda, kuid kindel on see, et 3000 inimest, kes mandril tööl käivad (2008. aasta andmed), saaksid hõlpsamini kodus käia.

Siiski tuleb mõelda ka näiteks Eesti riigi väiksusele. Nii näiteks sai Aivar Riisalu tõestuse oma kartusele, et 1,3 miljoni inimesega ühiskond võib osutuda nii suure projekti jaoks liialt väikeseks. Urve Tiidus jäi aga optimistlikuks ja märkis, et see kõik ei tähenda, nagu poleks püsiühendus teostatav. “Kui Kuressaares käis Hiina delegatsioon, tegid nad ettepaneku, et võivad silla valmis ehitada kahe aastaga,” ütles Tiidus. “Püsiühendus nõuab poliitilist otsust,” võttis teema kokku Saarte ühenduse esimees Kalle Laanet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 76 korda, sh täna 1)