“KUI JAAMAST LAHKUB RONG”: Kooliga hüvastijätutseremoonial laulsid Malle Stint ja Aale Lember. Staažikas muusikaõpetaja ei suutnud tagasi hoida pisaraid.
Foto: Mihkel Väin
Eile anti kõikides koolides lastele tunnistusi ja saadeti nad suvepuhkusele. Tunnistusi jagati ka Kuressaare põhikoolis, ainult selle vahega, et sinna kooli lastel sügisel enam asja ei ole. Pool sajandit vana kool on nüüdsest ajalugu.
“Meie koolist on lõputunnistuse saanud 2500 õpilast,” ütles eile koolimaja ees toimunud hüvastijätutseremoonial kooli viimane direktor Jaan Lember ja pani koolimaja ette kogunenud lastele südamele, et nad ikka mäletaksid oma kooli ja räägiksid sellest. Hüvastijätuks kooliga tegid õpilased käsikäes ringi ümber oma koolimaja. Pisaraid tagasi hoida ei suudetud.
Kuressaare linnapea Mati Mäetalu lausus, et endise õpetaja ja koolidirektorina teab ta, mis tähendab oma kooli tunne, ning tõdes, et kooli sulgemisotsus ja -protsess on olnud kindlasti kõigile raske.
“Kuid paraku on elus nii, et isegi kui tahaks aega tagasi kerida, siis seda ei saa,” märkis Mäetalu, kes sulgemisprotsessi alguses linnavalitsuse süsteemis veel ei töötanud, kuid hiljem hariduse abilinnapeana sellega paratamatult tihedalt kokku puutus.
Kooli ees toimunud aktuse lõpp-akordiks sai õpilase Aale Lemberi ja kooli ühe kauaaegsema, 1979. aastast seal töötanud õpetaja Malle Stindi esitatud laul “Kui jaamast lahkub rong”.
Õpilased ja õpetajad oma emotsioone tagasi ei hoidnud, moodustades ülestõstetud kätest kinni hoides muusikarütmis kõikuvad lained. Laulu lõppedes tõdes Jaan Lember, et ongi kõik, ja sõnas, et ajapikku muutuvad ka emotsioonid ja jäävad vaid head mälestused ja tänutunne.
“Minevikuteemadel ma ei tahaks rääkida,” vastas Lember pärast aktust Saarte Hääle küsimusele, et kas kooli sulgemine oli tema arvates õige. Tema sõnul on otsus tehtud, sulgemisprotsess on läbi viidud ja pole mõtet hakata olnut analüüsima.
“Ma arvan, et me suutsime kooliga väärikalt hüvasti jätta,” märkis 11 aastat koolidirektorina töötanud Lember. 80 õpilast jätkab Kuressaare gümnaasiumis. Edasi õpitakse ka Saaremaa ühisgümnaasiumis, Kuressaare vanalinna koolis, Aste põhikoolis, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis, Leisi keskkoolis ja väljaspool Saaremaad.
Jaan Lembri sõnul saab uude kooli minek lastele kindlasti raske olema. Nii tõi ta näiteks, et KG-sse siirduval 6. klassil pole ruumipuuduse tõttu isegi oma klassiruumi. Õpetajate pärast Lember ei muretse, tema sõnul on suudetud leida uus koht pea kõikidele pedagoogidele, vaid kolm-neli inimest on veel kohata.
Nukrad olid ka Saarte Häälega vestelnud Kuressaare põhikooli viimase lennuna lõpetanud Merilyn Sepp ja Kristel Rahnel, kes oma sõnul ei kujutanuks ette, et oleksid pidanud keset põhikooli minema kuskile teise kooli. Põhikooli lõpetamisel on see aga asjade loomulik käik.
“See oleks olnud väga raske,” tõdes Merilyn ja lisas, et kahju, et ei ole enam kooli, kuhu vilistlasena tagasi tulla. Mõlemad neiud iseloomustasid oma endist kooli sõnadega “vaikne, kodune ja sõbralik” ning ajakirjaniku pärimise peale, et kas see oli parim kool, kõlas kiire ja ühehäälne “Oo jaa!”
Loading ...
Vilets lugu siis,IMF-i diktatuur likvideerib kool kooli järel ja lõpuks teeb otsa tervele rahvusele…
…tule nüüd oma Läti tuulinmüllä otsast maa peale tagasi – meil ei dikteeri IMF mitte midag!
koolist on muidugi kahju. pärineb ka minu põhikooli lõputunnistus just Garnisoni tänavalt.
Ka minu lapsed õppisid seal koolis ja olen siiralt tänulik nendele õpetajatele ja direktorile,kes nad sinna kooli üldse vastu võttis.Väga sõbralik,abivalmis ja rahulik kool oli.Käisin ka ise 3.juuni aktusel ja meelelolu oli tõesti kurb,nutt südames ja silmis…Aga ärme siis lase mälestustel kustuda ja meenutagem ja rääkigem nendest kogemustest ja sealsetest inimestest ka edaspidi!!!
Kahju muidugi kui mõned asjad ära lõpevad ja jäävad mälestused – aga demagoogitseda pole isegi sel juhul mõtet -maapiirkondades on koolide arv regulaarselt vähenenud, sama peab paratamatult toimuma ka linnas, lapsi jäi väheks ja tungi sinna kooli ka ei olnud ning koolis ei pea sugugi igal klassil oma kindel klassiruum olema
Nii kahju! Tõesti olid super mälestused sellest koolist ja väga kahju, et pole enam kuskile vilistlasena tagasi minna :(… aitähh kallile koolimajale ja kõigile, kes selle aja mälestusväärseks muutsid :) !
nii kahju
Tõuse üles ja läheme ära,
kaste langeb ja märjaks saab maa.
Tõuse üles ja läheme ära,
kauem siia me jääda ei saa. …
Ka mina tahaks tanada sooja sonaga kogu kooli peret . Lastele moeldes , kurvastan koos nendega. Fantastiline koolipere – Pohikoolilapsed.
Kas olete ise selles auväärses koolis õppinud ?
Põhikool lõpetas väärikalt ja kurvalt. Ei ole praegu enam mõtet rääkida, kas see oli õige või vale otsus. Võibolla hakatakse sellega kaasnevat analüüsima mõne aasta pärast.
mina tahtsin ,panin ja nüüd aetakse minema…
just! hetkel on lihtsalt häbi tunnistada ,et käituti valesti !
kunagi kahetsetakse seda otsust…
see kool oli tõesti parim , ilusad mälestused jäävad alatiseks meelde , hakkan igatsema seda kooli väga , Lihtsalt seal olid super ajad :)
Samas ei tea ma kedagi lapsevanematest, kes sinna kooli tahaks oma lapsi panna. Oleks sinna kooli tung, oleks see kool alles.
astusi 1940 a. – Vaatamata segastele aegadele, lõpetasin samas majas 11. kl.-1951.a.
Tänu siin õpitud tugevatele algteadmistele, lõpetasin kõrgkooli 1956.a. Aitäh vanale koolile !
Ei, aga teades, kuidas ja keda sinna läbi aastate on vastu võetud, siis on mul kahju Vanalinnakoolist, kes teenimatult peab paratamatult nüüd Kuressaare viletsaima kooli nime taaka kandma hakkama.
harjuge ära nüüd ongi vanalinnakool üks viletsamaid rahva arvamuse seas
Kas võiksite selgitada, mille alusel saab kool viletsa või hea kooli tiitli?
Mida sa sellega tahad öelda- teenimatult ja paratamatult? Koolis peab käima IGA LAPS ja tõepoolest on käinud Põhikoolis läbi aegade LISAKS ka neid lapsi, keda ei ole teised koolid mingitel põhjustel soovinud. See ei anna aga kellelegi õigust neid lapsi teenimatult taagaks nimetada. Olen neid lapsi õpetanud ja enamus neist on olnud väga toredad noored. Kas tunned neid noori, keda siin ülbelt taagaks nimetad? Mis annab õiguse teisi solvata? See ongi see “rahva arvamus”, kes tegelikult asjast midagi ei tea, aga arvama on mihkel.