Katrin Kallisma: Mida Väinamere laevaliiklusest arvatakse (7)

Katrin Kallisma: Mida Väinamere laevaliiklusest arvatakse

 

Koostasin sel aastal küsimustikud reisijatele Rohuküla–Heltermaa ja Virtsu–Kuivastu liinil, et analüüsida klientidelt saadava tagaside põhjal parvlaevaühenduse kvaliteeti. Analüüsi põhjal kirjutasin Eesti mereakadeemia lõputöö teemal “Mandri ja Lääne-Eesti saarte vahelise parvlaevaühenduse kvaliteedi analüüs”.

Küsitlusest selgus, et Rohuküla–Heltermaa liinil eelistab 45% reisijaist sõita uute laevadega, 41% vanadega ja ükskõik on 14 protsendil reisijatest. Virtsu–Kuivastu liinil joonistusid protsendid välja selgemalt, uute laevadega eelistab sõita koguni 69%, vanadega ainult 1% ja ükskõiksed on ses suhtes 30% reisijatest. Nii erinev laevade eelistuse protsentide jagunemine kahel liinil on selgitatav asjaoluga, et ülesõit kestab Rohuküla–Heltermaa liinil ligikaudu 90 minutit, aga Virtsu–Kuivastu liinil ca 30 minutit.

Virtsu–Kuivastu liinil eelistab nii suur protsent küsitletuid uusi laevu, sest need mahutavad korraga rohkem autosid. Samas kuigi uued laevad võtavad pardale rohkem sõidukeid, ei ole reisijatel enam nii mugav kui vanadel laevadel.

Vastajate arvates peaks mõlemal liinil jätkama kaks laeva. Küsitletud reisijad tunnevad suuremat kindlustunnet, kui liinidel on reisijaid teenindamas korraga kaks laeva, sest kui ühe laevaga peaks midagi juhtuma, ei katkeks parvlaevaühendus täielikult.

Küsimuse osas, kui tihti jäädakse autoga laevast maha (esmaspäevast neljapäevani, nii suve- kui ka talveperioodil) olid protsendid mõlemal liinil suhteliselt sarnased. Rohuküla–Heltermaa liinil ei ole maha jäänud suveperioodil 56% ja Virtsu–Kuivastu liinil 63%, talveperioodil on need protsendid vastavalt 82 ja 80.

Suveperioodil reedeti ja nädalavahetustel Rohuküla–Heltermaa liini kasutanud klientidest vastas 30%, et nad ei ole autoga parvlaevast maha jäänud, ja Virtsu–Kuivastu liini reisijate osas oli see protsent 33. Talveperioodil samadel nädalapäevadel ei ole Hiiumaa liinil laevast maha jäänud 52% ja Saaremaa liinil 55%.

Reisijad, kes ei pea vajalikuks autot üle väina vedada, saavad selle jätta sadamasse. Rohuküla–Heltermaa liini reisijatest jättis oma auto sadamasse 26% ja Virtsu–Kuivastu liini reisijatest 4%. Selline protsentide erinevus on tingitud asjaolust, et Heltermaalt on Hiiumaa pealinna Kärdlasse pea kolm korda lühem tee kui Kuivastust Saaremaa pealinna Kuressaarde. Hiidlastel on isegi mõeldav, et nad kutsuvad kellegi endale sadamasse järele, aga saarlastel mitte, sest sadamasse autoga sõitmine tuleks kallim kui maksta auto üleveo eest.

Saaremaa liinil ollakse sadama ja laevameeskonna tööga rohkem rahul kui Hiiumaa liinil. Virtsu–Kuivastu liinil oli 26% klientidest täiesti rahul ja 58% rahul. Nii kõrgeid protsente Rohuküla–Heltermaa liinil ei olnud, täiesti rahul oli seal 15% reisijatest ja rahul 45%.

Samas ei olda kuigi rahul laeval osutatava kaubandus- ja toitlustusteenusega. Rohuküla–Heltermaa liinil polnud üldse rahul 19% vastanuist ja 26% vastas, et pole rahul. Virtsu–Kuivastu liinil vastas 9%, et pole üldse rahul 9%, ja 20% pole rahul. Siit võib järeldada, et Saaremaa liinil rahuldab kaubandus– ja toitlustusteenus reisijaid siiski rohkem. Seegi tulemus võib olla tingitud erinevat ülesõiduajast. Kuna Hiiumaale sõit kestab ligikaudu tund aega kauem, jõuab reisija ka kaubandus- ja toitlustusteenusega rohkem kokku puutuda.

Uuendused on end õigustanud

2010. aastal korraldati sadamates ümber piletikontrolli- ja laadimissüsteem. Virtsu–Kuivastu liinil oli rohkem reisijaid, kes nõustusid täielikult, et uus piletikontrolli- ja laadimissüsteem on mugavam. Samale küsimusele vastati Hiiumaa liinil kõige sagedamini, et ollakse “pigem nõus”, ning rahulolematuse protsent oli kõrgem kui Virtsu–Kuivastu liinil.

76 protsendil kõikidest küsimustele vastanuist Rohuküla–Heltermaa liinil ei ole olnud kunagi olnud probleeme uue piletikontrolli- ja laadimissüsteemiga ning Virtsu–Kuivastu liinil oli sama protsent 88. Kuna rohkem kui kolmveerandil küsitletud reisijaist ei ole esinenud tõrkeid kummalgi liinil, võib öelda, et uus süsteem õigustab ennast. Mõlemal liinil on olnud vaid probleeme automaatjaamas pileti lugemisega, kuna aparaat ei suuda kodus väljaprinditud piletilt alati triipkoodi välja lugeda.

Kahe liini võrdlemisel ilmnes, et kvaliteediga ollakse Virtsu–Kuivastu liinil rohkem rahul kui Rohuküla–Heltermaa liinil. Rahulolu protsendid on mõlemal liinil suve- ja talveperioodil suuremad just esmaspäevast neljapäevani, võrreldes reede ja nädalavahetusega.

Virtsu–Kuivastu liinil olid küsitletud reisijad rohkem rahul ka graafiku tihedusega nii suve- kui ka talveperioodil, kui Rohuküla-Heltermaa liini kliendid. Mitterahulolu väljendas oluliselt suurem protsent küsitletuist mõlemal liinil, kui jutt oli ülesõidust reedel ja nädalavahetusel nii suvel kui ka talvel. Kuna reedeti ja nädalavahetustel reisib üle väina rohkem inimesi, on see ka loogiline, et kliendid soovivad, et sel ajal oleks graafik veel tihedam.

62% kõigist küsitletud klientidest, kes reisisid Rohuküla–Heltermaa liinil, oli arvamusel, et uue laeva liinile toomine ja sadamate rekonstrueerimine on taganud parema parvlaevaühenduse. Virtsu–Kuivastu liinil oli see protsent 97. Vaid 3% Virtsu–Kuivastu liini reisijatest vastas, et parvlaevaühendus ei ole paremaks läinud, tuues põhjuseks, et uus parvlaevaühenduse korraldus on võõras ja vajab harjumist.

Vastused küsimusele piletihinna ja kvaliteedi suhte kohta olid mõlemal liinil erinevad. Rohuküla–Heltermaa liini reisijatest vastas 58%, et piletihind on kallim kui selle eest saadav kvaliteet. Virtsu–Kuivastu liini reisijatest 55% arvas aga, et piletihind ja kvaliteet on tasakaalus.

Rohuküla–Heltermaa liinilt ootavad reisijad just ülesõiduaja lühenemist, Virtsu–Kuivastu liinil soovivad aga veel tihedamat graafikut. Mõlema liini reisijad arvasid, et toit võiks parvlaevadel odavam olla.

Viimaste aastate muudatused liinidel on olnud nii murrangulised, et uuendustega kaasaminek nõuab osalt klientidelt kindlasti rohkem harjumisaega. Pealegi toimub uuendustega kohanemine väga individuaalselt, osa inimesi on orienteeritud sellele, et pidevalt midagi uut katsetada, enamik eelistab aga käia sissetallatud rada.

Kui varem oli tavapärane, et nädalavahetuseks saartele sõitmine oli seotud pikkade ooteaegadega sadamates, siis tänaseks on see unustatud. See tulemus ilmnes selgelt ka küsitluses osalenute vastustes.

Katrin Kallisma
Hiiumaa ristiema

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 102 korda, sh täna 1)