Kui Eestis püstitati kinokülastustega läinud aastal viimase 18 aasta rekord – üle Eesti oli ühtekokku 2,1 miljonit kinokülastust –, siis Kuressaares kisub kinokülastajate arv aasta aastalt aina allapoole.
Viimase nelja aasta statistika näitab, et 2007. aastal toimus ööklubis Diva 519 seanssi ja vaatajatearv oli täitsa korralik – 6444. Aasta hiljem oli seansse aga 462 ja vaatajaid jagus neile 5795. 2009. aastal oli seansse mõnevõrra veelgi vähemaks jäänud, siis toimus aasta jooksul 432 seanssi, kus käis kokku 5558 kinohuvilist. Läinud aastal tõusis seansside hulk küll taas 460 peale, kuid vaatajaid oli mullu seevastu vaid 4725.
Kuressaare linnavalitsuse kultuurinõuniku Heli Jalaka sõnul on kõnealustel aastatel peale Diva näidatud projektipõhiselt filme ka Kuressaare Linnateatris, kultuurikeskuses, Saare maakonna keskraamatukogus ja kuursaalis. Seetõttu võib igal aastal vähemalt 300 inimest kindlasti filmivaatajate arvule juurde liita. Eelmisel aastal vaatas Kuressaares näiteks PÖFF-i filme üle 500 inimese. Seega on filmihuvi Kuressaare inimestel endiselt täiesti olemas.
Kui Diva statistika juurde tagasi tulla ja jagada vaatajate arv seansside koguarvuga, siis saame ühe seansi kohta keskmiselt veidi üle 10 vaataja, märkis Heli Jalakas. See arv on kultuurinõuniku hinnangul väga nukker, kuid põhjuseid on sel mitmeid. Millised on senise kinoteenuse plussid ja miinused ning mis on kesise vaatajatearvu põhjuseks, on Heli Jalakas lubanud Saarte Hääle veergudel põhjalikumalt selgitada juba õige pea.
2010. aastal jooksis Eesti kinodes kokku 294 filmi, mis on vähem kui 2009. aastal, kui filmilevis oli 313 filmi, aga sellest hoolimata on see varasemate aastatega võrreldes kõrge näitaja. Aasta jooksul imporditi Eesti filmilevisse 174 filmi, mis on ligi poolsada filmi rohkem kui viimasel kümnendil keskmiselt. Võrreldes 2009. aastaga imporditi 20 filmi enam.
Üle poole Eesti kinodes näidatud filmidest olid endiselt pärit Ameerika Ühendriikidest. Eesti filmide hulk on kinodes alates 2008. aastast järjest vähenenud, 2010. aastal sai kinodes vaadata 14 Eesti filmi.
Loading ...
Kinopidamine saab olla kasumlik ainult Tallinnas ja Tartus. Divas keskmiselt 10 vaatajat teeb piletitulu ca 30€, millest poole võtab filmilevitaja endale. Sellega ei kata isegi paaritunnist personalikulu, rendist ja tehnikast rääkimata.
No leidke keegi norm inimene, kes tahaks baaris filmi vaadata.
Linnateater vms sobiks saalina kindlasti paremini, aga kahjuks annulleerib taolise mötte juba eos inimeste üha halvenev käitumiskultuur. Lihtsalt öudne hakkab kui liigud linnas ja maasturi uks lahti söögikoha terassi juures tümakas ruulib ja jobudest kunded on kui kalad vees. Ehk siis, normaalsed inimesed on ära peletatud nii linna toitlustuse kui ka meelelahutusega seotud kohtadest. Kui harjumus kaob, siis seda taastada on väga raske…
Seda mis Divas toimub ei saa kuidagi kinoks ega kinokultuuri edendamiseks nimetada. Küllap oleks normaalse kinosaali olemasolul ka Kuressaares inimesi, kes kinos pakutavaid filme käiks vaatamas. Sõltub muidugi suuresti ka filmivalikust ja siin on valikut seinast seina. Väike mõttekoht filmivaliku tegijatel võiks olla Pöffi külastajate arv võrrelduna aastase kinokülastajate arvuga.
Nii ongi. Kõrgkultuur tasub ennast ära.
.Kui ei soovita arendada kinokultuuri siis , mis sa ikka tahad .. loogiline , et hääbub.
pileti hind peletab ka eemale.
Kultuuritu publik see kino publik. Käitumine väga matslik. Süüa-juua-röhitseda-krõbistada. Peale seanssi seda sodi ja prahti… äitahh!
Tehku seal Ameerikas mis tahes, aga me võiks käituda veidikenegi mitte kui siga. Elu ei ole kinu.
Oled sa üldse kinos käinud või luuletad siin selle põhjal mida sa filmides näed ???
Tundub , et tegemist on väga KULTUURIVAESE INIMESEGA !!!