Vigala Sassist nii ja teisiti (10)

Autor:
Aare Laine
– 30/05/2011Rubriik: Teema
Vigala Sassist nii ja teisiti

SASSIST ON SAANUD SAARLANE: Sassi Saaremaa-lembust sümboliseerib ka Eesti suurima saare kontuuridega särk, mida juubilar kannab.
Foto: Aare Laine

Uskumatu, aga tõsi, Vigala Sass, kodanikunimega Aleksander Heintalu, teadlane ja teadmamees, saab maikuu viimasel päeval seitsmekümneaastaseks. Alles see oli, kui ta Saaremaale Triigi külla kolis. Siin on ta saanud viiekümneseks ja kümme aastat tagasi käisid sõbrad Sassi kuuekümnendal sünnipäeval temaga klaase kokku löömas.

Saaremaal on Sass saanud pereisaks. Kunstnikust elukaaslane Elo Katre Liiv on Sassiga neli last saanud – kaks poissi ja kaks tüdrukut. Männisalu talu rahus ja vaikuses on Sass teinud teadustööd, kirjutanud raamatuid, uurinud-puurinud-mõtisklenud-katsetanud ja mida kõike veel! Sassi teatakse ja tuntakse, austatakse ja kiidetakse, vahest kardetaksegi. Sass on mees, kes ei jäta kedagi külmaks. Sellelt targalt ja imetlusväärsetega võimetega mehelt on oma tervise- ja võib-olla ka hingehädadele abi saanud sajad inimesed.

Niisiis juba 70 või alles 70. Sassi jaoks ei ole see number tähtis. Pigem peab ta olulisemaks 72. verstaposti ületamist. 20 aastat tagasi käisime Männisalus ETV operaatori Kalju Jõekaldaga. Kogenud filmimehel oli tegu, et kaamerasilmaga tabada vilkalt toas ringi sebivat olevust. Seekord pärin peatselt juubilarilt, kas ta ka ise mäletab, kes tookord peremeest tema 50. aasta juubelil rõõmustas.

“Mäletan-mäletan. See oli meie Juska – tuhkur,” pole vastust vaja pikalt oodata. Maja on sama, tuba on sama ja mees on sama. Võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on Sass natuke kosunud. Ja peremehe töötoas on rohkem raamatuid, lisaks igasugu põnevat atribuutikat. Miks siis 72. eluaasta saabumine 70.-st tähtsam on? “Siis saab inimene nii vanaks, et võib teisi õpetama hakata. Kui ta on ise kogu aeg õppinud, siis võib ta oma õpitut teistelegi jagada,” räägib Sass.

Vaidlen vastu, teades, et teadmamees on ju kogu aeg inimestele hüva nõu andnud. “Nemad küll küsivad minu käest, aga rohkem küsin mina nendelt. Selle võrra saan mina targemaks. Võib-olla saavad nemad ka midagi meie vestlusest,” jääb Sass endale kindlaks.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 809 korda, sh täna 1)
Jaga