AJAS GOTLANDIGA KÄIAÄRI: “Paljud head plaanid jäävad vahel teostamata ja keegi ei oska pärast öelda, kuidas siis oleks olnud, kui see oleks reaalselt ikka olnud,” oleks Saarsol kahju, kui Gotlandi liin nüüd millegipärast ära jääma peaks.
Foto: Peeter Kukk
Paar viimast aastat päevakorral olnud laevaliini avamine marsruudil Gotland–Ventspils–Saaremaa (GoVeSa) pidi kõigi eelduste kohaselt teoks saama eeloleval suvel.
“Arvestades seda, et aktiivne turundushooaeg, mil liini oleks pidanud messidel reklaamima, on juba möödas, siis puhtalt subjektiivse hinnanguna mul väga usku sellesse ei ole, et see sel aastal tööle võiks hakata,” ütles Saarte Häälele Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja ja peaspetsialist Karmen Paju.
Tähtajad lükkuvad
Sel talvel kinnitati, et laevaühenduse hangete tulemused selguvad aprillis, aprillis lubati aga, et maikuus on selgus majas. Nädala algul käisid Kuressaare linna esindajad Ventspilsis Eesti-Läti ühisprojekti “Üks puhkus – kaks riiki” (Kuressaare supelranna korrastamine) lõpetamisel ning muuhulgas uuriti lätlastelt, mis saab kauaoodatud GoVeSa laevaliinist. “Hange kestab mai lõpuni ehk siis enne juunit ei ole veel midagi kindlat,” nentis Karmen Paju.
Laevaliini projektiga Kuressaare poolt seotud Ingrid Tilts ütles läinud nädala lõpul, kui kukkus tolleks ajaks määratud hanke viimane kuupäev, et nüüd tuleb küsida lätlastelt, millised need tulemused on.
Ventspilsi vabasadama projektijuht Mārcis Nēliuss jäi eile samuti napisõnaliseks. Küsimustele, kui paljud laevafirmad on hanke vastu huvi üles näidanud ja kas on endiselt lootust, et liin sel suvel käivitub või saab see teoks ehk tuleval aastal, vastas Nēliuss, et praegusel hetkel ei saa nad seda kuidagi kommenteerida. “Kohe kui oleme valmis, anname selle kohta ametlikult ajakirjandusele teada,” kinnitas ta.
Ka Gotlandil kaheldakse
Gotlandi Eesti seltsi juhatuse liikme Riina Noodapera sõnul on sealsed elanikud ammu soovinud, et selline liin käiku läheks, mistõttu kurvastaks selle ärajäämine neid väga. Samas on sealgi nii laevaühendusse uskujaid kui ka kahtlejaid.
“On öeldud, et ei tea, kas sobivat laeva ikka leidub ja kas sadamad sobivadki,” tähendas Noodapera. Gotlandlased nimelt igasuguse alusega ka sõita ei taha, vaid soovivad sellist laeva, kuhu buss või auto ka peale mahub. Sest jala nad ju Saaremaal ringi ei seikleks.
Lisaks kahtlevad sealsed turismiinimesed osalt ka selles, kas liinile ikka piisavalt reisijaid leiduks. “Osa leiab, et see oleks positiivne, kui liin käiku läheks, ja teised ütlevad, et reisijaid ei leia nagunii. Loomulikult me tahaks otseühendust, aga me ei aktsepteeri ka ükskõik kui väikest alust – paha ilmaga tahaks ikka kuivana kohale jõuda,” selgitas Noodapera.
Ta tunnistas, et viimastel nädalatel ei ole liinist enam palju räägitud, kuid jutud, mis liiguvad, on erinevad. “Kindlasti oleks kurb, kui see ära jääks, sest meil otseliiklust Eestisse polegi ja oleme seda alati soovinud.”
Liini jaoks vajalike uuringute tegemiseks kahe aasta jooksul on Interreg IV A Kesk-Läänemere programm eraldanud Ventspilsi vabasadama, Gotlandi kommuuni ja Kuressaare linnavalitsuse koostööprojektile ligi 1,6 miljonit eurot (k.a omafinantseering).
Siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo nõuniku Riina Nurmsaare sõnul on projekti peamised tegevused uuringud GoVeSa laevaühenduse võimalikkuse ja jätkusuutlikkuse osas. Selle raames tehakse transpordisüsteemi regulatiivraamistiku ja võimalike arengustsenaariumide uuring, viiakse läbi turismivaldkonna, aga Saaremaa osas eraldi veel ka turismitoodete uuring.
Korraldatakse koolitusseminare turismiettevõtjatele, turismitoodete loomise ja arendamise töötubasid ning lõppkonverents. Projektipartnerid hindavad meretranspordi arengupotentsiaali kolmel suunal ja määratlevad kõige tõhusamad turismi- ja kaubanduslahendused.
“Projekti raames ei ole kavandatud Gotlandi–Ventspilsi–Saaremaa laevaliini avamist,” ütles Nurmsaar vastuseks küsimusele, mis saab projektirahast, kui laevaühendus peaks ära jääma. Uuringute projekt peab lõpetatud olema hiljemalt 2012. aasta lõpuks.
Perspektiivi oleks küll
Tunamullu Saaremaa ja Gotlandi vahel Ruhnu Karuga käiaäri taas käima pannud Mart Saarso usub endiselt, et Saaremaale oleks Gotlandi–Ventspilsi–Saaremaa liinist kindlasti kasu. “See oleks ju otseühendus Läände ja mina näen seda küll kui perspektiivikat plaani,” arvas Saarso. Ta möönis, et tõsi küll, sedasorti ettevõtmiste juures tuleb siinkandis arvestada, et tegemist saab olla vaid sesoonse ettevõtmisega, kuid suvel tasuks see ilmselt küll ära. “Iseenesest lennuk Gotlandile tõestas ennast ju igati,” lisas ta. Saarso märkis, et ta on alati üritanud propageerida seda, et Saaremaal pole vaja mingit silda, vaid häid laevaühendusi. “Jäägu saar ikka saareks!” arvas ta. Kui kõnealune liin nüüd millegipärast aga ära jääma peaks, oleks Saarsol sellest kahju. “Paljud head plaanid jäävad vahel teostamata ja keegi ei oska pärast öelda, kuidas siis oleks olnud, kui see oleks reaalselt ikka olnud.”
Loading ...
mitu aastat järjest lubatud, parem lubadused ära jätta, ja kui asi kindel,s iis alles lubada.
Mis seos on Kuressaare supelranna korrastamisel Lätiga?
Ja kui tõsine hõiskamine meie kohalike võimude poolt enne valimisi oli! Teeme ühenduse kasvõi päikesega. Oh ime, nüüd siis loeme, et laeva pole mõtteski käima panna, muudkui uurime. Ventspilsi käis mitu suve laev, Gotlandigagi on omal ajal ühendus olnud, misasja te jälle uurite. Toetanud käigusolevat liini ja arendanud koostöös edasi. Kilplased!
Kõigepealt tasuks saarlastel oma rahakotti piiluda, see on ju päris õhuke, mis reisimisest saab rääkida!
See oli Saaremaa ja Gotlandi poolt vaadatuna üks surnult sündinud mõte. Rootslasel ei tasu küll Eestisse või Lätisse üle hirmkalli Gotlandi reisida. Ning Ventspilist lähtuv turistide hulk olnuks Gotlandi üldises massis paratamatult vait täpes. Eestist tasuks Kuressaarest Gotlandi mõistliku üleveohinna korral vaid saarlastel reisida, aga eriti just praeguse majanduskitsikuse ajal jääb taolisi reisuhuvilisi kindlasti väheks. Kindlasti oli kasvõi kahjumlikust laevaliinist huvitatud Ventspils, lootes edasipääsu võimaluste valiku rikastamise läbi tõsta lõunapoolsetest riikidest tulevate turistide huvi enda vastu. Öeldes kohanime Ventspils, mõtleb lätlane aga Lembergsi peale. Linna kroonimata kunigal on praegu igasugused probleemid üle pea kasvanud.
Üks järjekordne imetletud “projekti” näide. Tasuks analüüsida kui palju maksumaksja raha siinsamas saare peal on läinud kaasfinantseeringuks juba eos mingite kummaliste uuringute peale. Kasu saavad vaid projekti palgal olijad ning poliitikud, kes mingit ulmelist ideed promovad, aga kogukondlik kasu kulutatud rahaga võrreldes olematu. Äkki peaks kriitilisemalt suhtuma nn projektidesse. Esitama taotlusi ikka “päris teemadele”.
No ei saa ühendusi käima. Ei saanud Soome-Saaremaa laevaliini, ei saa Läti-Saaremaa-Rootsi laevaliini, Lennuk käib mingi 3 korda nädalas.
Aga ometi sai just tehtud suurem ja parem lennuväli juttudega et kus nüüd hakkab lennuliiklus kohe Boeing 747 pihta. Sai suur sadam tehtud.
Midagi on selles asjas mäda. Taristu on olemas, kindlasti oleks isegi huviline kui saaks suvel laevaga otse Rootsi-Soome.
kuidas te aru ei saa, et see oli kõigest Urve Tiiduse valimiskampaania – Urve hoolib
Sadamad ja lennuväli järjest uhkemaks, aga näe, keegi ei taha sõita. Keegi peaks tõsiselt peeglisse vaatama.
“Projekti raames ei ole kavandatud Gotlandi–Ventspilsi–Saaremaa laevaliini avamist,” ütles Nurmsaar vastuseks küsimusele, mis saab projektirahast, kui laevaühendus peaks ära jääma.
Aga selles se mõte on,et palka saab! Kes lootis midagi muud on ikka päris lo..