Igavene kino selle kinoga (3)

Kuressaare linnavolikogu kultuurikomisjoni möödunud nädalal toimunud koosolekul arutleti kinoskäimise võimalikkuse üle. Taas. Sel teemal on juttu olnud varemgi ja põhjust aruteluks annab linna ja praeguse filminäitaja ööklubi Diva vahel sõlmitud lepingu lõppemine aastal 2013.

Traditsioonilises mõttes kino Kuressaares ju puudub ja praegune filminäitamine Divas on vaid pikaleveninud ajutine lahendus ja hädaabinõu. Iseküsimus on see, kas ikka on häda. Kas kuressaarlane tahabki midagi muud, midagi paremat ja midagi rohkemat.

Kultuurikomisjoni liikmetest lõviosa tunnistas, et on praeguses nn kinos käinud 1–2 korda ja lähitulevikus enam minna ei plaani. Kinokülastajate arv näitab Diva esindajate sõnul jätkuvalt langustrendi ja kinopubliku põhiosa moodustavad noorukid ja lasteseanssidel mudilased oma emadega. Samas ei kurda külastajate puuduse üle linnateatri juhtkond, kelle initsiatiivil ja tänu isiklikele kontaktidele on teatrimajas mitmel korral näidatud eesti filmiloomingut.

Kultuurivara juht Villu Veski kinnitas, et filme on näidatud ka kultuurikeskuse suures saalis ja nõudluse korral võiks isegi kõne alla tulla pühendada üks kindel nädalapäev n-ö kinoõhtule. Samas ei asenda ei teater ega kultuurikeskus kino kui sellist. Ammugi siis ööklubi, mille inimestele pole mõtet etteheiteid teha, pole ju filminäitamine nende põhitegevus ja seda on nad korraldanud oma võimaluste ja lepingust tulenevate kohustuste raames korralikult. Lihtsalt koht pole see. Praegune tegija OÜ Kuressaare Ööklubi oleks nõus ka lepingu lõppemise järel teenust edasi pakkuma, kui linn filminäitamist rahaliselt toetaks.

Koosolekul meenutati aegu, mil Rein Orn üritas kuursaalis kino käima lükata. Ju polnud aeg soodne või olid saali puupingid kõvemad kui filmisõprade huvi. Ometi tõestas mullune PÖFF, et ka sellesse jumalast hüljatud saali tullakse hea filmi nimel kas või läbi tuisu ja tormi. Aga kas tuldaks terve aasta vältel? Mis see kõik maksab ja kust see raha peaks tulema? Koosolekul tõdeti sedagi, et päris kinohoonet Kuressaares ehitama ei hakata. Vähemasti lähiaastatel mitte.

Omal ajal hakati ehitama konverentsikeskust, mille idee ei ole realiseerunud tänaseni. Kas või seepärast, et nn kohvikuosa jäi endise kino poolele ja kui siis see hooneosa hoopis ära müüdi, lõhuti sellega ka tervik. Võib-olla oli see toona möödapääsmatu, kuid pikemas perspektiivis kindlasti lühinägelik samm. Tulemuseks saime suure saaliga raamatukogu, kus kultuurikeskus on olnud ruumipuuduses ja vaeslapse osas algusest peale.

Mõistagi oleks minu arvates parim lahendus, kui linn selle osa kultuurimajast tagasi ostaks, see lahendaks veidigi ruumiprobleeme ja võib-olla annaks võimaluse ka kinosaali rajamiseks ning pole just tohutu traagika, kui Kuressaares seeläbi üks kõrts vähemaks jääb. See on loomulikult kõik utoopia, sest raha ju pole. Nagu alati.

Kultuurikomisjoni arutelu eesmärk oligi algatada diskussioon, et saada aimu sellest, mida linnarahvas asjast arvab, kas ja millisel kujul meie kinokultuur edasi kestab. Ja kas kestab. Ja selle koerasaba juurde peame tagasi tulema niikuinii.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)