Nasva silla sünni- ja arengulugu

Nasva silla sünni- ja arengulugu

SAJAND TAGASI: Vaade Nasva sillale Mullutu mõisa kalarannast Tuuliku võrgumaja eest. Jõel on näha räimepüügi purjepaadid (millega Kirjus käidi) ja üks lodi kalatünniga. Silla kohal laiub Suuremõisa kõrtsi katus, selle taga on Suuremõisa kalarand võrgumajadega. Sillal neli hoburakendit.
Selle ajaloolise foto autor on meie kultuuriloo üks tuntumaid fotograafe ja filmioperaatoreid ning Eesti esimene filmitegija Johannes Pääsuke (1892–1918).
Foto: Erakogu

Eeloleval suvel algab Nasva silla ümberehitus. Seoses sellega oleks ehk paslik heita põgus pilk silla ajaloole. Saaremaa ühe tuntuma silla minevikku on uurinud Nasval elav ajaloouurija KALLE KESKKÜLA.

Pärast Sõrve postmaantee õgvendamist üle nasvade 1790-ndatel aastatel ületati jõge parvsilla abil. Köite tõmbamine olevat olnud teine teisel kaldal seisva kõrtsi (üks Mullutu, teine Kaarma-Suuremõisa oma) kohustus. Kõrtside ümber tekkis Nasva kaluriküla.

1838 tegi Saaremaa Majandusvalitsus Liivimaa Kubermanguvalitsusele ettepaneku ehitada kivisillad Nasval, Salmel ja Parasmetsas. Ettepaneku taga seisis valitsuse direktor Carl von Buxhoeveden, kes sai samal aastal Mullutu mõisa omanikuks ja oli samal ajal ka Abruka riigimõisa (selle mõisa keskus asus Salmel) rentnik. Kivisilla ehitamiseni tookord siiski ei jõutud, esimene Nasva sild tehti puust.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)