Pädaste taluperenaine kasvatab Kuressaare restoranidele maitsetaimi (9)

Pädaste taluperenaine kasvatab Kuressaare restoranidele maitsetaimi

KÄSITSITÖÖ: Töökas taluperenaine Merika Kumpas ei kasuta taimede kasvatamisel mürke, peenrad teeb ta umbrohust puhtaks ikka vanal heal rohimise meetodil.
Foto: Sander Ilvest

Muhulanna Merika Kumpas kasvatab juba kuuendat aastat Kuressaare tuntumatele restoranidele kõikvõimalikke maitse- ja salatitaimi.

“Me tarbime juba aastaid tema toodangut, tal on väga suur ja hea valik ning korralik tootearendus,” ütles GO spaa peakokk Toomas Leedu, kelle sõnul eelistab GO spaa võimalusel alati kohapealsete tootjate saadusi.

Lisaks GO spaale on Pädastes asuva Jõe talu kliendid Kuressaares golfihoone restoran, spaahotellid Grand Rose ja Arensburg ning kahel viimasel aastal ka peretütar Maarja Kumpase Soneburgi kohvik Orissaares. Pädastes elava Merika Kumpase sõnul tekkisid tal restoranidega head sidemed ajal, mil tütar Maarja töötas veel Kuressaares GO spaa toitlustusjuhina. GO spaa tollane peakokk kaupluses pakutud maitsetaimedest väga ei hoolinud ning ürtide ja salatite kasvatamine tehti ülesandeks Merika Kumpasele, kes Jõe talu perenaisena oli toona igapäevaselt rohkem seotud lihaveiste kasvatamisega.

Üldiselt hakkas taimekasvatus õmblejaks õppinud Merika käes algusest peale kenasti sujuma, tema võimekus kokkade soovitud taimede kasvatamisel on paranenud nii isiklike kogemuste kui ka raamatutarkuste najal. “Olulisim tõde on see, et kõik asjad tuleb teha õigel ajal, ning kõige hullemad on kevadised pikka aega puhuvad põhjatuuled, mis pidurdavad taimede kasvu,” rääkis Jõe talu perenaine, kes hoolitseb oma peenarde eest suure pühendumusega. “Hommikul neljast tuleb ärgata ja tööd tuleb teha nii kaua, kui päike paistab,” ütles Merika Kumpas, kes peenarde harimise vahepeal leiab päeva sees siiski mahti ka abikaasa Matile loomakasvatuses abiks olla.

Sel kevadel on Jõe talu peenardel kasvama pandud erinevaid laukusid ja salateid ning mitmesuguseid ürte-maitsetaimi nagu piparmünt, meliss või Prantsuse estragon, viimane neist läks nüüd maha esimest korda ja selle pisikeste taimede rivist kasvavad suveks suured põõsad. Väga nõutud on restoranide poolt vitamiinirohked hernevõrsed, mida kasutatakse toitude kaunistamiseks. Üldiselt eelistavad kokad ja eriti just soomlastest kokad (Merika on müünud oma aiasaadusi ka Namaste omanikule Sikke Sumarile) avamaal lahtise taeva all kasvanud asju ja peavad kasvuhoonekaupa teisejärguliseks.

Jõe talu kasvuhoonetest tulevad kurgid ja tomatid ning avamaalt kartul, porgand ja kapsas. Lõviosa talus kasvatatud saadustest leiab tee tütar Maarjale kuuluva Soneburgi kohviku kööki. “Maarja juures kiidetakse minu kasvatatud asju väga, nendel on hoopis teine maitse kui mürkidega kasvatatud asjadel,” kinnitas Merika Kumpas, kelle väitel kasvavad kõik tema maha pandud asjad absoluutselt ilma väetise ja mürgita. Kogu rohimistöö teeb Merika ära üksinda ja mullarammuna kasutab vaid sõnnikut, mida “toodavad” abikaasa lihaveised. Abikaasa on ka see, kes aiamaa väikese traktoriga üles harib.

Enne müümist peseb Merika Kumpas kõik taimed ilusasti puhtaks ja paneb siis kastidesse. Taimi müüb Jõe talu perenaine klientidele kilo hinnaga. “Euroajal pole ma veel taimi müünud, aga piparmündi- ja ürtide kilo maksis varem 200 krooni ümber,” märkis ta.

Esimesel suvel, kui koostöö restoranidega algas, kujunes taimekasvatuse käibeks 120 000 krooni. Pärast majanduslangust kukkus Merika Kumpase aiasaaduste läbimüük pisut vähem kui poole võrra. “Kokad ei võta enam nii palju kaupa, vaid mõtlevad enne pikalt järele,” lausus aiapidaja.

Suurimaks väljaminekuks kogu ettevõtmise juures peab Merika Kuressaare ja Muhu vahet sõitmist. Seni on ta Kuressaares kaupa viimas käinud esmaspäeviti ja reedeti, kuid ideaalis peaks käima just niipalju, et kliendid ei hakkaks kusagilt mujalt kaupa juurde ostma. Iga päev Jõe talu perenaine aga Kuressaare sõitu ette võtta ei saakski, sest tööd on ligemale hektari suuruse maalahmaka harimisel palju.

Teine aina suurenev väljaminek on seemned, mis pärast euro käibeletulekut on peaaegu poole kallimaks läinud, kusjuures seemneid jääb pakis aina vähemaks. “Hinda pannakse aga juurde ja seemneid võetakse vähemaks,” väljendas Merika Kumpas väheke nördimust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 203 korda, sh täna 1)