Laglede arvukuse kasv Saaremaa põldudel veel tunda ei anna (1)

Ehkki ühes rannaniitude taastamisega on hakanud kasvama Lääne-Eestis peatuvate laglede arv, pole laglede arvukuse kasv suuremaid põllukultuuride kahjustusi veel kaasa toonud.

Iga kolme aasta tagant toimuval suurel linnuloendusel loendati Lääne-Eesti rannikualal sel kevadel üle 141 000 valgepõsk-lagle, mis on viimase kümnendi vägevaim ja läbi aegade teine loendustulemus, kirjutas Eesti Päevaleht. Kõige enam valgepõsk-laglesid oli peatumas Matsalu rahvuspargis, kus neid loendati 44 500 ringis. Arvukalt oli laglesid ka Muhu lähedal Võilaiul, kus loendati umbes 12 000 lindu.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et ehkki rändel peatuvate laglede arv on Lääne-Eestis kasvanud, ei kajastu see põllumeestelt laekunud kahjuteadete arvus, mis on varasemaga võrreldes isegi väiksem. “Kui oleks midagi hullu lahti, oleks sellest kuulda olnud, sest põllumehed reageerivad üsna ruttu,” märkis Talvi, kelle sõnul on rändlindude tekitatud kahjude kohta tulnud rohkem teateid Ida-Eestist.

Pöide valla mereäärsetel aladel tegutseva Ranna Agro PÜ juht Enn Kosletski rääkis, et lagled on sel kevadel küll nokkinud värskelt külvatud põllult lahtisi viljateri, kuid viljaorast nad üldiselt rüüstanud ei ole. Korra oli lagleparv maandunud ka ristikupõllule, kuid tõusis sealt üsna ruttu õhku. Vaid mere ääres asuvas Kakuna külas oli üüratu suur lagleparv lutsernipõllul midagi söönud, kuid see kahju pole kuigi suur.

Kui halvematel aegadel on lagled rünnanud Pöide vallas ka sisemaa poole jäävaid viljapõlde, siis praegu hoiavad nad rohkem mere äärde ja heinapõldude peale ning vilja millegipärast ei taha, võttis Enn Kosletski olukorra kokku.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Aivar Leito rääkis Eesti Päevalehele, et Lääne-Eestis peatuvate valgepõsk-laglede hulk kasvas kuni 1999. aastani, mil loendati 160 000 laglet. 2005. aastaks oli linde jäänud poole vähemaks ning lagled hakkasid aina massilisemalt vahepeatusi tegema hoopis Põhja-Eesti rannikul.

Selline muutus oli otseselt seotud lagledele toitumiseks sobilike rannaniitude hooldusest välja jäämisega. Niidud kasvasid võssa ja roogu täis ning lagledel tuli leppida Padise ja Sillamäe vaheliste põldudega Põhja-Eesti rannikul. Nüüd, kui rannaniidud on toetuste najal jälle paremasse seisu hooldatud, on ka Lääne-Eestis puhkepausi tegevate laglede hulk järjest kasvama hakanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)