Kalle Laanet: Elu on hindamatu (10)

Möödunud neljapäeval saadeti viimsele teekonnale kurjategija käe läbi langenud kaitsepolitseinik Tarmo Laul. Samal politseioperatsioonil sai haavata veel kaks politseinikku. Eesti politsei juht leiab, et politseinikele tuleb anda lisaõigusi. Mina arvan, et probleem on pigem oskuses olemasolevaid õigusi kasutada.

Politseitöö argipäeva alustaladeks peavad saama loov mõtlemine ja kiire reageerimine ning seda olemasolevate seaduste raames, hõlmates süsteemi igat tasandit – juhtkonnast reapolitseinikuni.

Avalikkuses on ikka ja jälle spekuleeritud vajadusega seadusi muuta, s.t laiendada politseinike õigusi. Aastaid korrakaitsesüsteemis erinevatel tasanditel töötanuna leian, et politseile õiguste juurde andmine ei ole hetkel esmatähtis. Seadused on süsteemi toimimiseks piisavad.

Probleem on eelkõige seaduste rakendamises. Pigem on küsimus selles, kas kõigi tasandite korrakaitsjad suudavad tänases seaduste raamistikus mõelda loovalt, leides operatiivseid lahendusi erinevatele olukordadele.

On selge, et iga juhtum eeldab erinevat lähenemist ja kõikidele situatsioonidele ei ole võimalik kabinetis reageerimisjuhiseid ette kirjutada. Ilmselgelt pööratakse täna liiga vähe tähelepanu korrakaitsjate suhtumise ja reageerimisoskuse kujundamisele. See protsess peab alguse saama juba kadettide valikul politseikooli. Õppeprogramm peab olema orienteeritud ka lahenduste leidmisele, mitte ainult seaduste või reeglite pähetuupimisele.

Näitena võib tuua meie kodusaare. Saaremaa on üldiselt üks turvaline paik, kus n-ö raskeid erijuhtumeid toimub õnneks harva. See tekitab aga politseitöös rutiini, mille tagajärjeks on risk ohusituatsioonis ebaadekvaatselt reageerida.

Politseiniku igapäevavarustuse hulka kuulub relv. Olukorras, kus politseinik puutub relvaga kokku vaid seda vööle kinnitades ja sealt ära võttes, ei ole enesekaitsevahendist suurt abi. Ilmselgelt peab korrakaitsja igapäevaselt läbi kordama relvaga kaasnevad ohutusnõuded ja olema pideva praktilise harjutamise kaudu psühholoogiliselt valmis relva kasutama. Rutiin hävitab valvsuse, mille tulemuseks on ebapiisav oskus ja võime kriisisituatsioonis mõelda ning olukorrale vastavalt reageerida, sh vajadusel ka relva kasutada.
Oskus situatsiooni eluohtlikkust reaalselt hinnata ja psühholoogiline valmisolek ei tule iseenesest, see saab olla vaid teadlikult ja pidevalt kujundatud protsessi tulemus. Relva kasutamine on viimane äärmus, aga kui seda tuleb teha elude säästmise nimel, siis EI TOHI SEE OLLA JUHUSLIK OTSUS!

Oluline osa on koolitusel

Aastaid tagasi algatasime koos välisekspertidega oskustepõhise õppe ehk kompetentsidele rajatud õppeprogrammi. Raske oli uut lähenemist selgitada osale politseijuhtidest, eriti aga politseikooli õpetajatele. Tunduvalt lihtsam on lugeda aastaid kasutatud materjale, kui õpetada noortele politseinikele erinevates olukordades loovat reageerimist. Selline lähenemine nõuab ju loovust ka politseijuhtidelt ja õppejõududelt endilt!

Minu teadmist mööda on tollal käivitatud oskustepõhisest õppest järele jäänud väga vähe. Pean eluliselt vajalikuks, et politseinike koolitus, kus õpetatakse eluohtlikke olukordi adekvaatselt hindama ja vastavalt sellele reageerima, on hädavajalik kiiremas korras taastada.

Sama oluline kui koolitus on politseinike motiveerimine. Töötasu on see, millega riik näitab oma suhtumist turvalisuse tagajatesse.Majanduslanguse ajal kärbitud palkade taastamine oleks märk lugupidamisest nende vastu, kes on meie turvalisuse nimel valmis riskima oma eluga. Kui me täna räägime politseinike ja päästjate palgatõusu vajalikkusest, siis ei nõuta ju ulmet, vaid kõigest hinnatõusu kompenseerimist.

Ohutut elukeskkonda vajab igaüks meist ja see ei saa olla koonerdamise koht. Igal valitsusel on selgelt oma prioriteedid, aga korrakaitse peab kõigil olema esimeste seas. Ainult nii on võimalik tagada inimestele ootuspärane turvalisus, samas säästes korrakaitsjaid.

Lõpuks taandub kõik ühiskonna hoiakutele. Kurjategijad peavad teadma, et tõstes kätt vormikandja vastu, lähevad nad Eesti riigi vastu. Karistuste määramisel peab kogu õigussüsteem sellest lähtuma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)